Toeta

Kusepõievähk

Kusepõievähk saab alguse põie rakkudest. Kõige sagedasem kusepõievähk (üle 90% juhtudest) on uroteliaalne ehk transitoorrakuline kartsinoom, mis saab alguse kusepõie seinu katvatest rakkudest.

Kusepõievähk on kümne sagedamini esineva vähitüübi seas, aga hoolimata sellest on teadlikkus põievähist väga madal. Ligi 2/3 (62%) inimestest ei ole teadlikud põievähi sümptomitest ja nähtudest.

 
  • Vanus (haigestumus sageneb vanemas eas, eriti üle 65-aastaste hulgas)
  • Suitsetamine
  • Kokkupuutumine teatud kemikaalidega, nt aromaatsete amiinidega; riskigruppi kuuluvad trükitöölised, maalrid, rauavalu- ja alumiiniumitehase töölised, gaasitöölised
  • Perekondlik soodumus (lähisugulastel esinenud varem kusepõievähki)
  • Sagedad teised kusepõiehaigused
  • Sugu (mehed haigestuvad põievähki 2-3 korda sagedamini kui naised)
 

Kõige sagedasem esmassümptoom on valutu hematuuria ehk kuseveresus.
Teised kaebused tulenevad kusepõie ärritusnähtudest: raskendatud urineerimine, sagenenud urineerimine, kusepeetus.
Kasvaja võib avaldada survet või levida naaberorganitele (kusejuhad, kusiti, pärasool, meestel eesnääre, naistel tupp) ja häired võivad esineda siis ka nende organite poolt. Üldnähte (kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus) esineb harva. Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas.

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, mis võivad viidata kusepõie pahaloomulisele kasvajale, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes suunab Teid uroloogi konsultatsioonile.

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730