Toeta

Vähk ja puue

Vähidiagnoosiga inimese elu võib oluliselt mõjutada haiguse kulg, ravi kõrvaltoimed ning nende tagajärjel tekkivad püsivad terviseseisundi muutused. Teatud juhtudel võib vähipatsientide seisundit käsitleda puudena.

 

Puue on püsiv terviseseisundi kõrvalekalle, mis piirab inimese igapäevast toimetulekut ja osalust ühiskonnas.
Puudega inimene on inimene, kellel on püsiv füüsiline, vaimne, meeleline või psüühiline kõrvalekalle, mis takistab või piirab tema igapäevaelu või töövõimet.

Puude raskusastme määramine annab aluse erinevate toetuste, teenuste ja soodustuste saamiseks. Selleks tuleb taotleda puude tuvastamist Sotsiaalkindlustusametist.

Millal loetakse vähk puuet põhjustavaks?

Puude määramine sõltub sellest, kui palju mõjutab haiguse seisund inimese töövõimet ja igapäevast hakkamasaamist. Vähk võib tuua kaasa:

  • Püsivad füüsilised piirangud (nt liikumis-, nägemis- või kuulmisraskused)

  • Psüühilised raskused (nt depressioon, ärevus, kognitiivsed probleemid)

  • Vajaduse pideva kõrvalabi või hoolduse järele

  • Pikaajalised ravikuurid ja taastumisprotsessid, mis takistavad tavapärast elu

Iga juhtumit hinnatakse individuaalselt ning puude raskusastme määrab Sotsiaalkindlustusamet.

Puude raskusastmed:
– Kerge puue
– Keskmine puue
– Raske puue

Puude määramisel hinnatakse, kui suur on kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus igapäevaelus.

Mida annab puude tuvastamine?

Puude määramisega kaasneb õigus:

  • Erinevatele toetustele (nt puudega isiku toetus)

  • Kohalikelt omavalitsustelt teenustele ja soodustustele

  • Tasuta või soodustingimustel ravile ja ravimitele

  • Töötukassa kaudu töövõime hindamisele ja toetustele

  • Abivahendite kompenseerimisele

 

Kuidas taotleda puude määramist?

  1. Võta ühendust oma raviarstiga, kes koostab vajadusel terviseandmetele tugineva arstitõendi.

  2. Esita taotlus Sotsiaalkindlustusametile – seda saab teha digitaalselt eesti.ee kaudu või paberkandjal.

  3. Oota otsust – tavaliselt tehakse see 30 päeva jooksul.

 

Kohalik omavalitsus (KOV) on inimese esimene kontaktpunkt sotsiaalteenuste ja toetuste saamisel. Kui vähidiagnoosiga inimesel on keeruline igapäevaelus toime tulla või on tuvastatud puue, võib KOV pakkuda mitmesuguseid tugiteenuseid ja soodustusi.

Näited teenustest ja toetustest, mida võib KOV kaudu saada:

  • Sotsiaaltranspordi teenus (nt sõidud ravile või taastusravile)

  • Abivahendite soetamise või rentimise tugi

  • Kodu kohandamine vastavalt vajadusele (nt liikumisraskused)

  • Isikliku abistaja või tugiisiku teenus

  • Psühholoogiline nõustamine või sotsiaaltöötaja tugi

  • Koduhooldus või toidu kojutoomise teenus

  • Rahaline toetus erakorraliste kulude katmiseks

Teenuste kättesaadavus sõltub iga omavalitsuse võimalustest ja eelarvest. Soovitame pöörduda oma elukohajärgsesse vallavalitsusse või linnavalitsusse, et uurida täpselt, millised teenused on Sulle või Sinu lähedasele kättesaadavad.

Kui on vaja lisainfot Eesti Vähiliidult, siis võtke julgesti ühendust:
Tel: 6311730
E-mail: info@cancer.ee

 

Vähipatsientidel, nagu kõigil patsientidel, on Eestis mitmed seaduslikud õigused, mis on kehtestatud selleks, et tagada neile hea tervishoiuteenuste kvaliteet ja inimväärikus.

 

 

Palliatiivne ravi on suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamisele. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. (WHO, 2002)

 

 

Kui oled vähipatsient, Sind on ootamas keemiaravi ja muretsed juuste väljalangemise pärast ning arvad, et mõni neist parukatest võiks sobida siis võta julgelt meiega ühendust telefonil 631 1730 või kirjuta info@cancer.ee.

Laenutame tasuta parukaid nii kauaks, kui teil neid vaja läheb!

Parukad asuvad Eesti Vähiliidu kontoris aadressil Viru 5-3, Tallinna vanalinnas. Helistage ette ja tulge julgelt proovima!

 

Selleks, et ka rinnaoperatsiooni läbinud naistel oleks mugav endale pesu ja muid proteesidega seonduvaid tooteid kanda on olemas rinnaproteesid.

 

Rinna taastamine ehk rekonstruktsioon on kaasaegse rinnavähiravi lahutamatu osa.

Millal ja millist meetodit kasutades rinda taastada otsustab opereeriv kirurg koos patsiendiga.

Peale rinna taastamist kulub vähemalt pool aastat rinna lõpliku kujunemiseni. Seejärel hinnatakse, kas sümmeetria saavutamiseks on vajalik teise rinna korrektsioon – suurema rinna vähendamine või allavajunud rinna tõstmine. Tavaliselt tehakse siis ka puuduv nibu. Pigmentatsiooni saab taastada tätoveerimisega või muu kehapiirkonna tumedama naha kasutamisega.

Rinna taastamise lõikusi viiakse läbi Tallinnas PERH Kirurgiakliinikus, Taastava Kirurgia Kliinikus ja TÜ Kliinikumis. Rinnavähi patsientidele kompenseerib Tervisekassa operatsioonikulud ja implantaadi maksumuse.

 

Igal inimesel on raske leppida asjaoluga, et stoomioperatsioon on möödapääsmatu.

Selles etapis tekib palju küsimusi. Kuidas mu elu pärast operatsiooni muutub? Milleks peaksin valmis olema? Kust võiksin leida põhjalikumat teavet?

 

Pärast soolevähi ravi sõltub soole taastumine operatsiooni ulatusest, kasvajast mõjutatud piirkonnast ning võimaliku keemia- või kiiritusravi mõjust. Enamikel juhtudel kohaneb sool järk-järgult uue olukorraga ning toitumise, liikumise ja spetsialistide toel on võimalik soolte tööd märgatavalt parandada. Mõnikord on vajalik ajutine või püsiv stoom, mille kasutamisega aitab harjuda stoomiõde. Terviklik taastumine eeldab individuaalset lähenemist ja järjepidevat jälgimist.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH):
Regionaalhaigla on välja töötanud Kiire paranemise programmi (ERAS), mis aitab patsientidel pärast sooleoperatsiooni kiiremini taastuda. Programm keskendub toitumisele, valuravile ja varajasele liikumisele, et vähendada operatsioonijärgsete tüsistuste riski ja lühendada haiglas viibimise aega.

Tartu Ülikooli Kliinikum:
Kliinikumi kodulehel on põhjalik teave käär- ja pärasoolevähi kohta, sealhulgas operatsioonijärgsest taastumisest. Seal kirjeldatakse kirurgilise ravi protseduure ja taastumise etappe, mis aitavad patsientidel mõista, mida oodata pärast operatsiooni.

Oluline on pöörduda oma raviarsti või perearsti poole, et saada individuaalset nõu ja juhiseid taastumiseks, kuna iga patsiendi olukord on unikaalne.

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730