Palliatiivravi

Palliatiivravi keskusest saab abi

KUI SIND VÕI SINU LÄHEDAST ON TABANUD RASKE HAIGUS

6171777

Tööpäeviti 8.00-16.00

Palliatiivravi keskuse koosseisus töötavad järgmised spetsialistid:

  • palliatiivravi õed-nõustajad
  • valuraviõed
  • koduõed
  • sotsiaaltöötajad
  • psühholoogid
  • hingehoidjad
  • kogemusnõustaja
  • valu- ja palliatiivse ravi arstid

PALLIATIIVRAVI ÕDE-NÕUSTAJA

Palliatiivravi õde-nõustaja on abiks haiguse ja ravi lahtimõtestamisel, sümptomite kontrolli all hoidmisel, füüsiliselt ja psühholoogiliselt raskesti talutavate olukordade leevendamisel ning maksimaalse võimaliku elukvaliteedi saavutamisel. Õde-nõustaja tutvustab erinevaid õendusabi võimalusi nii kodus kui haiglas ning abistab nende teenuste korraldamisel.

KODUÕDE

Palliatiivravi keskuse koduõde on ühenduslüliks patsiendi ja palliatiivravi arsti vahel, kui patsient ei ole suuteline arsti vastuvõtule tulema. Koduõde külastab patsienti tema kodus,  hindab patsiendi tervislikku seisundit ning esmaseid meditsiinilisi vajadusi, teostab arsti poolt määratud protseduure (sidumised, analüüside võtmine, valuravi tõhususe hindamine jm). Saadud info põhjal on arstil võimalik teha raviotsuseid ning hinnata senise ravi efektiivsust. Koduõe teenuse saamiseks on vajalik palliatiivravi arsti, perearsti või eriarsti suunamine. Palliatiivravi keskuse koduõed teenindavad Tallinna ja Tallinna lähiümbruse onkoloogilise diagnoosiga patsiente.

SOTSIAALTÖÖTAJA

Sotsiaaltöötaja annab teavet patsiendile ja tema lähedastele: riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast, õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas, töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest, abivahendite taotlemise võimalustest, muudes sotsiaalvald-konda puudutavates küsimustes.

PSÜHHOLOOG

Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada haigusega seotud kriisi kõik etapid. Ta annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hingeliseks toimetulekuks, kuidas muutunud elukorraldusega toime tulla, saada aru ja mõtestada lahti haigusega kaasnevaid tundeid (väärtusetus, lootusetus, süütunne ja suitsiidimõtted). Selliste tunnete tähelepanuta jätmine avaldab negatiivset mõju ravi tulemusele, elukvaliteedile, pikendab haiglas viibimise aega.

HINGEHOIDJA

Hingehoidja on inimene, kes pakub kannatavale inimesele tuge ja mõistmist, aitab leida elujulgust ja lootust ka lootusetuna tunduvas olukorras. Hingehoidja on kristliku teoloogilise ettevalmistusega ning ta tunneb erinevaid religioone. Ta lähtub oma töös alati inimese enda veendumustest ja usulistest tõekspidamistest. Ta saab kutsuda patsiendi soovil tema juurde vaimuliku. Rasketel eluhetkedel, mis puudutavad elu ja surma, inimsuhteid või jumalasuhet, on vaja tihti oma mõtteid välja rääkida. Hingehoidja töö haiglas on inimesega koosmõtlemine, koosrääkimine, ühine teekond oma elu ja haigusest tuleneva olukorra, olnu ja tuleva mõtestamisel.

 

KOGEMUSNÕUSTAJAD

Teabetuppa on oodatud vähiga patsiendid ja nende lähedased. Teabetoa kogemusnõustajad annavad teaduspõhist teavet  ja kirjandust ning praktilist nõu, kuidas haiguse ja selle raviga paremini hakkama saada.  Patsientidel on usalduslikus vestluses kogemusnõustajaga julgust küsida asju, mida arstilt ja õelt ei julgeta küsida.

VALU- JA PALLIATIIVSE RAVI ARSTID

Arstid aitavad valu ja teisi vaevusi leevendada sobivate ravimite abil. Vajadusel kaasavad teisi spetsialiste patsiendi ja perekonna nõustamiseks.