Suhtlus on oluline
Passiivse kannataja rollis olemise asemel võid sa tahta mõelda sellele, kuidas aidata teistel olukorraga leppida ja tunda rõõmu ajast, mis sulle on jäänud.
Selle jaoks aga vajad sa täielikku ja ausat infot. Juba täpselt sind huvitava info küsimine arstilt ja selle saamine mõjub sageli jõudu andvalt.
Otsustamine
Mõned inimesed ei taha leppida olukorraga, kus ükski ravi enam ei aita. Sa võid tahta teist arvamust ja vähiga võitlust aktiivselt jätkata. Selleks on sul igati õigus – see on sinu otsus, millega pead ise rahule jääma. Enda ravijate ja lähedaste kaasamine otsustamise protsessi aitab aga edasisel sujuvamalt toimida.
Kui sa otsustad raviga jätkata arsti soovitusest hoolimata, selgita seda sinu raviga seotud inimestele. Isegi kui nad ei mõista või ei nõustu sinuga, pead sa lähtuma sellest, mis on sinu jaoks õige. Tõenäoliselt toetavad nii sõbrad kui pere sind seni, kuni sa pole kõiki võimalusi järele proovinud. Pea meeles, et ükski otsus ei pea olema igavene – sa võid igal hetkel oma meelt muuta.
Tugigrupi loomine
Võib-olla oled sa inimene, kellel pole kunagi olnud laia toetajate ringi. Sinu jaoks võib olla raske teiste poole pöörduda, eriti kui sa tunned, et sul pole neile palju vastu pakkuda. Isegi kui see nii on, on sinu elus tõenäoliselt inimesi, kes tahaksid sind toetada. Nad võivad oodata, et sina ütleksid neile, mida nad tegema peavad ja kuidas nad sind aidata saavad.
Kui seda ei saa teha sõbrad või pere, on sageli teisi inimesi, kes tahaksid sind aidata. Seda võivad teha nii kohalikud vähihaigeid toetavad ühingud kui ka muud kogukonnad (religioossed näiteks), kes on ennast pühendanud inimeste aitamisele.
On üsna võimatu, võib-olla isegi ebatervislik, sellel ajal ilma sinust hoolivate inimeste toetuseta hakkama saada.
Sinu kaaslane
Vajadused ja nõudmised
Vähk nõuab hulka aega ja energiat. Vähk ja selle ravi elu lõpus paneb sinu lähedaste õlule hiiglasliku füüsilise ja emotsionaalse koorma. Sinu kaaslasest võib saada kas sinu suurim liitlane või üks suur tülide allikas. Sellele on ilmselged põhjused. Sinu partner püüab hakkama saada enda emotsioonidega ja siis peab veel hakkama saama sinu vajaduste ja toetamisega. Mõned inimesed ei suuda sellist pinget taluda ning tõmbuvad endasse. Nad võivad seda teha ajal, kui sa vajad nende tuge rohkem kui kunagi varem. Ning see võib olla väga valus mõlemale poolele.
Samas võib ka sinu partneri kohalolek sinu jaoks valus olla. Sinu jaoks võib olla vägagi murettekitav näha, mida sinu kaaslane tunneb ja läbi elab ning mis valu ta tunneb. Mõnikord püüavad partnerid üksteist säästa valust, mida nad ise tunnevad, kuid selle juures kannatab aus ja avatud suhtlus. Teatud teemasid välditakse ning suhted võivad muutuda pingutatuks ja ebamugavaks.
Kaaslase surm on inimese jaoks üks stressirohkemaid elusündmusi. Elada iga päev koos teadmisega peagi saabuvast surmast on veel hullem. Kui vähegi võimalik, püüa oma kaaslasega rääkida, mida te kumbki tunnete. Tõenäoliselt kogete te samasuguseid emotsioone. Püüa aktsepteerida teise poole öeldut, ilma seda hindamata, vastu vaidlemata või kaitsepositsioonile asumata. Lihtsalt öelge kumbki välja, mida te tunnete. Ärge püüdke neid tundeid parandada. Olge nendest lihtsalt teadlikud ning kinnitage üksteisele, kui väga te teineteisest hoolite ja armastate. See on teie võimalus mineviku eksimused andestada ja üksteist lohutada.
Kuigi sa oled haige, ei tähenda see veel, et sa ei vihastu ning te ei käi üksteisele närvidele. Sellegipoolest püüdke keskenduda üksteise trööstimisele ja ärge pöörake tähelepanu tühistele vaidlustele.
Aeg üksi olemiseks
Jätke üksteisele võimalus omaette olla. Kinnitage üksteisele, et te armastate üksteist, ja et te mõistate üksteise vajadust mõnda aega üksi olla. See on igati loomulik vajadus inimesel, kes elu lõpule läheneb. Keegi ei suuda teistega ninapidi koos olla 24h päevas. Samuti ei ole võimalik ka kogu elu 2 kuu sisse suruda.
Võtke igast päevast nii palju kui suudate, olge selle eest tänulikud ja tervitage iga uut päeva kui uut võimalust üksteisest rõõmu tunda.
Seks ja lähedus
Haiguse selles staadiumis võib sinu jaoks raske olla seksuaalselt sama lähedane, kui sa seda minevikus olid. Sa võid olla väsinud, mõnikord valudes, või lihtsalt seksi vastu huvi kaotanud. Kuid sellegipoolest saad sa partneriga füüsilist kontakti ja lähedust tunda. Räägi oma partneriga enda vajadustest. Ütle talle, et sa tahad temaga lähedust tunda, kuid sa ei ole seksiks suuteline. Veendu selles, et sinu partner mõistab sinu soovi läheduse järgi ja sinu kiindumust.
Aita oma partnerit
Ilmselt pead sa oma kaaslasega rääkima, kui sa kardad teistele koormaks olla. Küsi, kuidas ta oma koormaga toime tuleb. Tal võivad ilmneda emotsionaalse ja füüsilise stressi tundemärgid, näiteks depressioon, peavalud, unehäired, kaalukaotus või juurde võtmine. Palu kedagi oma sõpradest või teist pereliiget sind aidata, kui sulle tundub, et sinu kaaslasele on see liiga suur koorem, ning räägi sellest kindlasti ka oma kaaslasele. Sellisel moel saad sa ka ise oma kaaslast aidata.
Perekond
Täiskasvanud
Täiskasvanud pereliikmeid aitab, kui räägid neile avatult enda haigusega seonduvast, ajast, mis sul on veel arstide sõnul jäänud ja oma vajadustest. Kasu on nendega ka oma surmaga seonduvatest sümptomitest rääkimisest ning sellest, mida teha, kui need peaksid ilmnema. Kinnita neile, et sa oled valmis nendega kõigil teemadel kaasa rääkima ning ühtegi teemat ei pea vältima. Uuri, mida nemad mõtlevad ja tunnevad. Selgita, et kuigi sa oled kõike valmis arutama, võivad siiski olla ajad, kui sa ei taha millestki rääkida, ja sa annad neile sellest kindlasti teada. Ütle ka, et sa ei taha teha õnnelikku nägu, kui sa ennast õnnelikuna ei tunne. Kuid see ei tähenda, et asjad ei ole korras. Sa võid lihtsalt tunda ennast natuke kurva või väsinuna.
Ütle neile, et oled nendega nii aus kui saad olla ning ootad seda sama ka nendelt. Räägi neile, mida tulevik tõenäoliselt toob, et nad saaksid ennast ette valmistada. Räägi oma plaanidest ja kaasa ka neid oma plaanidesse. Sinu täiskasvanud lapsed võivad maadelda oma laste ja tööga ning peavad ka sinu eest hoolt kandma. Tegu on kindlasti stressirikka ajaga. Seetõttu ei pruugi nad alati ka sinu ootusi suuta täita.
Lapsed ja teismelised
Sinu soov kaitsta oma lapsi karmi reaalsuse eest, kus sind mõne kuu pärast ei pruugi enam olla, on igati loomulik. Kuid professionaalid, kes töötavad peredega, soovitavad seda kindlasti mitte teha. Sinu lapsed, isegi kõige väiksemad, vajavad mingitki ettevalmistust tulevikuks. Ning siin on ausus oluline. Tavaliselt tunnetavad lapsed toimuvaid muutusi ja stressi ning teavad, kui midagi on valesti. Sageli on nende ettekujutus kordi hullem sellest, mida sina neile rääkima pead.
Loomupäraselt keskenduvad lapsed enesele, mõeldes sageli, et nemad on probleemide põhjustajaks, mida nad ümberringi tajuvad. Nad võivad isegi mõelda, et nemad on teinud midagi, mis sinu haiguse põhjustas. Sinu asi on neile kinnitada, et nemad ei ole kuidagi seotud ei vähi tekke ega selle kasvuga, või faktiga, et sa ei võida lahingut vähi vastu. Anna neile teada, et sa jätkad võitlust, kuid arstid ei saa enam midagi teha.
Ütle, et sa tahad nendega hästi aega veeta, kuni vähk sinust jagu saab. Lapsed tahavad teada, mis saab edasi, kui sind enam ei ole.
Selgita neile, mis edasi hakkab juhtuma peale sinu lahkumist, kes ja kuidas hakkab nende eest hoolitsema. Kui laps on juba küllalt suur, ütle neile, et sa jääd alatiseks nende südamesse, isegi kui sinu keha enam ei ole. See saab olema raske vestlus, nii sulle kui neile, kuid nad peavad neid asju teadma. Kinnita neile, et sinuga võib kõigest rääkida ja kõike küsida.
Mõnikord on kasu, kui lastele rääkida inimestest, kellega rääkida ja kohtades, kuhu nad võivad minna, kui nad tunnevad ennast kurvana. Julgusta lapsi oma tunnetest rääkima. Kinnita neile, et sa pead seda igati normaalseks ja kasulikuks, kui nad pöörduvad mõne nõustaja või tugigrupi poole abi saamiseks.
Julgusta lapsi ennast aitama mõnede füüsiliste ülesannetega- nad võivad sulle midagi tuua või raamatut ette lugeda. Sellisel moel ei tunne nad ennast nii abitutena või teistel tee peal ees seisvatena. Täiskasvanutel tuleb laste ignoreerimine või laste tee pealt ära lükkamine väga kergelt, ilma seda tegelikult teha tahtmata. Ära lase neil end tunda väärtusetutena sel kriitilisel ajal.
Sõbrad
Mõned sõbrad käituvad sinu ootuste kohaselt- nad on soojad, toetavad ja sinu jaoks olemas. Mõned näivad sinu juuresolekul ennast ebamugavalt tundvat. Nad võivad käituda, justnagu ei teaks, mida öelda või teha ja neil tundub olema raske „normaalselt“ käituda. Räägi nendega mõnikord nende ebamugavustundest. Selgita, et sa oled ikka see sama inimene, ja sulle meeldiks osa oma allesjäänud ajast koos nendega veeta, kui nad on sellest huvitatud. Püüa mõista, et sinuga toimuv võib ka nemad panna mõtlema enda surmast. Kuna see aga ei ole meeldiv tegevus, võivad nad vältida sinuga koos olemist.
Tugigrupid
Tugigrupis osalemine võib sulle anda kuulumistunde. Samuti on see hea koht oma hirmudest ja emotsioonidest rääkimiseks, mida sul võib muidu raske teha olla teiste inimestega. Grupis osalemine leevendab tavaliselt eraldatuse tunnet ja stressi.
Eestis on vabatahtlikud aktivistid loonud vähipatsientide ühinguid.
Tugigrupis oled sa koos inimestega, kes maadlevad samade probleemide ja muredega millega sa isegi. Nende inimeste julgustus ja mõistmine, kes elavad ise samasugust rasket kogemust läbi, võib sinu jaoks olla väga väärtuslik.
Internetis olevad tugigrupid on hea lahendus neile, kes ei saa kodust välja minna, kuid on suutelised arvutit kasutama.
Vaimulikud ja teised spirituaalsete huvidega inimesed on samuti sageli valmis sinu viimastel elukuudel sind toetama.
Allikas: www.cancer.org