Eesti Vähiliidu Pressiteade 20.05.2024

Kaks korda aastas toimuva testimise nädalaga on Eestis ühinenud mitmed kliinikud ja haiglad. Testimisnädala eesmärk on tuletada meelde testimise olulisust, sest paljud nakatunud Eestis ei ole oma viiruskandlusest teadlikud. HIV ja hepatiitide varajase avastamise korral saab vältida teiste inimeste nakatamist ja pika aja jooksul märkamatult arenevaid raskeid tagajärgi organismile. Nimetatud viirused raskendavad krooniliste haiguste kulgu ja põhjustavad mitmeid kasvajalisi haigusi.  Eestis on riiklikult korraldatud HIV testimine, kuid hepatiitide skriiningsüsteemi loomine on kahjuks jäänud seni tahaplaanile.

HIV

Eestis elab hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kellel ei ole HIV-nakkus veel diagnoositud. Hilise diagnoosimise tõttu ei jõua patsiendid õigeaegselt ravile, halveneb elukvaliteet, suurenevad ravikulud ja nakkuse levik ei vähene (HIV infektsiooniga inimesed, kelle viirus on ravi foonil alla määratava piiri on oluliselt vähem nakkusohtlikud). Ravimata HIV-positiivsel inimesel on oluliselt suurem võimalus ka erinevate pahaloomuliste kasvajate või vereloomehaiguste tekkeks.

Eesti HIV-testimise juhendi järgi on testimine soovitatud riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kuid kindlasti ka kõigile teistele, kellel esineb ägeda HIV-infektsiooni sümptomeid või HIV-ga seotud haigusi. Samuti peaksid kindlasti olema testitud kõik Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal arsti poole pöörduvad 16-49aastased inimesed, sõltumata pöördumise põhjusest.

Viirushepatiidid

Hiljutise Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raporti alusel on Eestis C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%, seega võib arvestuslikult Eestis olla ca 17 000 kroonilise C-hepatiidi haiget, kes ise ei ole oma haigusest teadlikud. Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Kahjuks ei ole Eestis loodud riikliku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.

Viirushepatiidid võivad maksa oluliselt kahjustada, viies selle kärbumiseni, või halvemal juhul põhjustada maksavähki. Lisaks võib C-hepatiidi viirus põhjustada ka mitmeid teisi haigusi, nagu krooniline neeruhaigus, nahahaigused, vereloomekasvaja, autoimmuunhaigused, vaimse tervise probleemid jne.

B- viirushepatiiti on võimalik ennetada vaktsineerimisega ja tänu sellele on Eestis haigestumine vähenenud, kuid murettekitav on ka sellega hõlmatuse langus viimastel aastatel.

C-hepatiidi vastast vaktsiini ei ole, küll aga on selle viiruse jaoks olemas efektiivne ravi, mistõttu on nakatunute ülesleidmine eriti oluline.

Kõigi nakatunute õigeaegne ülesse leidmine aitab ennetada hiljem tekkida võivaid terviseprobleeme sh kasvajalisi haigusi.

Oma panuse annavad järgnevad haiglad: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Rakvere Haigla, Rapla Haigla

HIV- ja hepatiitide testimise kohta on inimestel võimalus lisainfot saada nii perearsti kui ka kõikide eriarstide juures vastavalt vajadusele ja testimissoovitustele, lisaks HIV- nõustamis- ja testimiskabinettidest ning noorte nõustamiskeskustest üle Eesti.

Julgustame ka teisi tervishoiuasutusi testimisega liituma. Täiendavat infot saab Eesti Infektsioonhaiguste Seltsilt, Eesti Vähiliidult ja Eesti HIV-positiivsete Võrgustikult.

www.testingweek.eu
www.eurotest.org