Kuidas vältida melanoomi 2018-05-17T12:54:57+00:00

Melanoom ja selle varane avastamine

Vaata: Räppar Revo lugu

Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne.

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse.  Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett /UV / kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.

Kuidas melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett  /UVA ja UVB/  kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti  limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond.

Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

Melanoomi riskitegurid

Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme 15-34. aastaste inimeste hulgas.

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised.

Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele.

  • I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe

  • II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel

  • III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt

  • IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti

Melanoom esineb sagedamini  I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on nendel inimestel punased või blondid juuksed ja sinised silmad.  Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

Melanoomi riskigrupp

Hele nahk ja sinised silmad

Hulgaliselt pigmentlaike nahal

Raskemad päikesepõletused lapseeas või täiskasvanuna

Perekonnas esinenud melanoom

Varem esinenud ja ravitud melanoom

Atüüpilised /düsplastilised/ neevused (sünnimärgid)

Nõrgenenud immuunsüsteem

Tubase tööviisiga inimesed, kes veedavad vaba aega välistingimustes tugeva UV-kiirguse käes

Solaariumi kasutamine

Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida?

Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.

Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule

A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria  – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)

B –  serva ebakorrapärasus – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)

C –  erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)

D –  läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter)

E –  kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)

Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest.

Varases staadiumis on haigus ravitav.

Muuda endale harjumuseks kontrollida oma nahka kord kuus

Mitte kõik kahtlased muutused ei teki nähtavale kohale. Kontrolli tervet oma keha, eest ja tagant, soovitavalt pika peegli ees.

Vaata oma nägu, nina, huuli, suud ja kõrvu eest ning tagant.

Kõverda küünarnukk, et kontrollida käsivarsi ja kaenlaaluseid.

Kontrolli üle kogu peanahk. Abivahendina kasuta kammi.

Järgmisena keskendu kaelale, rinnale ja ülakehale. Naised kontrollige ka rindade vahelt ja alt.

Kontrolli tuharaid ja jalgade tagakülgi. Lõpuks kontrolli varvaste vahed ja talla alt.

Kontrolli käsi eest ja tagant ning sõrmede vahelt.

Kasuta väikest peeglit, et kontrollida kaela tagant ja ülaselga.

Küsimustele vastab onkoloog Kadri Putnik

Eestimaalased nagu ka teised põhjamaa päritoluga inimesed vajavad kaitset liigse UV kiirguse eest oma sünnipärase heleda naha tõttu.

Ohutuks päevitamiseks võiks pidada päikesepõletuse vältimist. Selleks, et nahk ei põletuks on soovitav kasutada päikesekaitsevahendeid, mis määritakse nahale vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut ning päeva jooksul korduvalt lisaks kreemitada. Lisaks kaitsekreemile, mille SPF peaks olema vähemalt 15, väikestel lastel veelgi suurem – SPF 30 ja enam, on soovitav kaitsta oma silmi (päikeseprillid) ning juustega kaetud peanahka (mütsid, peasallid vms).Sellele vaatamata ei kaitse ka turvaline, ilma põletuseta päevitus naha enneaegse vananemise eest.

Solaariumi kasutamine puhtalt päevitumise eesmärgil ei ole onkoloogi seisukohalt kunagi tark tegu (ei enne aga ka pärast). Solaariumikreemides ei ole päikesekaitset, seega UVK eest need tooted ei kaitse. Risk nahavähi lamerakulise või basaalrakulise vormi tekkeks eluea jooksul tõuseb juba ühe kasutuskorra järel. Neli kasutuskorda aastas tõstab selle riski juba 15%-ni. Tõenäosuse protsent, et inimesel tekib eluea jooksul melanoom peale ühte solaariumi kasutuskorda on 20. See protsent tõuseb kahjuks iga kasutuskorraga, seega ei naha pahaloomuliste kasvajate tekkeriski seisukohalt ei ole mingisugune solaariumi kasutuskordade sagedus ohutu.

Vähiregistri andmetel haigestus 2015 aastal melanoomi 272 inimest – 15 aastat varem jäi haigestunute arv 120-130 piiridesse. Samas proportsioonis on tõusnud haigestunute arv teistesse nahavähi vormidesse.

Kahjuks ei ole alati võimalik nahavähk haigestumist vältida, kuid haigestumise ennetamise olulisim osa on vältida päikesepõletusi – seda eriti lapseeas. Selles osas peaksid olema ettevaatlikud just need, kelle nahk on hele ning punetus tekib kergesti. Ennetamisest veel olulisem on aga märgata muutusi oma nahal. Varajases staadiumis avastatud nahavähk on peaaegu alati ravitav.

Inimestel, kellel on suurem risk haigestuda nahavähki soovitatakse kogu keha naha kontrolli kord aastas. Kindlasti peaksid olema ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad inimesed, kellel on looduse poolt antud hele nahk, hulgaliselt sünnimärke või kelle nahk on korduvalt päikesepõletusi saanud (eriti lapsepõlves).

Kui nahale on tekkinud muutus, mis erineb oma kujult/värvuselt täielikult kõikidest teistest pigmentmuudatustest (nn inetu pardipoja fenomen) või kui olemasolev pigmentmoodustis muudab oma kuju, värvust või hakkab veritsema oleks vajalik arsti konsultatsioon.

Ultraviolettkiirguse toime nahale on kõige aktiivsem st. kahjulikum keskpäeval, lisaks on soovitav jälgida interneti ilmaportaalidest UV indeksi (1-10), väärtuste juurel üle 7 on oht päikesepõletuse tekkeks suurem.

Pikaajalisel UVK toimel nahale on tõestatud otsene toime lamerakulise nahavähi ja basaalrakulise nahavähi tekkes. Tugevad päikesepõletused (eriti lapse- ja noorukieas) on seotud naha melanoomi tekkeriski suurenemisega.

Loe lisaks: kasvaja.net