Suitsetamisest meestele

Suitsetaja potents nõrgeneb

Meeste impotentsusel ehk seksuaalsel võimetusel on palju põhjuseid.  Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja sama asi… Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal. Sageli nimetatakse seda ka erektsioonivõimetuseks, mida määratletakse mitmeti. Erektsioon tekib vereringe ning perifeerse ja kesknärvisüsteemi ühise tegevuse tulemusena. Arteriaalne veri voolab suguti paisuvatesse kudedesse väikseid veresooni mööda. Arteriaalse verevoolu suurenemine tekitab erektsiooni. Verevool on ligikaudu seitse korda suurem normaalsest.

Tubakas ja impotentsus

Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. Selgelt psüühilistest põhjustest tulenevad impotentsuse juhtumeid on ainult 15%, ülejäänute korral on põhjused ebaselged. Uued andmed impotentsuste põhjustest on suunanud huvi eriti südame ja veresoonkonna haiguste faktoritele. Uurijad on tuvastanud suitsetamise, vere kõrge rasvasisalduse ja vererõhu mõju ning seotuse impotentsusega. Nende uurimiste käigus on ilmnenud suitsetamist tähtis mõju ühistegurina.

Nikotiini vahetu mõju erektsioonile

Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstanteeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust.

Suitsetamise pikaajaline mõju potentsile

Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstanteeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes. Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk-järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses. Viiteks võib olla see, et mõningatel andmetel keskealistest ameerika meestest peaaegu kolmandik on impotentsed. Vastavaid andmeid teiste maade, näiteks Soome kohta ei ole.

Suitsetamine ja sperma kvaliteet

Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestad kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rikkalik suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada. Üldiselt ei ole märgatud erinevusi suitsetavate ja mittesuitsevate hormoonibilansis.

Suitsetamise lõpetamise tähendus

Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Ühe uurimise käigus vaadeldi suitsetamise lõpetamise mõju potentsile. 20 impotentsuse all kannatavat üle 45 aasta vanust suitsetavat meest lõpetasid suitsetamise. Mõne kuu pärast said peaaegu pooled neist alustada normaalset suguelu. On võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele. Olgugi, et ema ei suitseta, võib isa rikkalik suitsetamine tekitada lapsele täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!). Uurimiste tulemused on alles algsed ja eeldavad täiendavate andmete kogumist.

Passiivse suitsetamise mõju

Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.

Argipäeva sümptomid

Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin Ahendab jäsemete veresooni, seejuures nende temperatuur langeb. Nähtus on tuttav muuhulgas kaluritele, kes varem lõpetasid talveks suitsetamise. Nikotiini mõjul muutuvad mõned inimesed kahvatuks, kuid on ka neid kes vastupidi, muutuvad punaseks. Tõrv koosneb suurest hulgast keemilistest ühenditest, milledest osa suurendab vähktõve tekkimise ohtu. Tõrva mõju on peamiselt kohaliku ärritava toimega. Tagajärgedeks on limaeritus ja köha. Bronhide virvekarvade tegevus ei ole küllaldane, et eraldada normaalselt lima. Hommikune köha tuleb just sellest. Vingugaas, süsinik (mono)oksiid – sama gaas, mis kutsub esile mürgituse tulekahjude korral. Selle hulga suurenemisel veres halveneb kudede varustamine hapnikuga ja tagajärjeks on peavalu ning väsimus.

Lõpetamiseks

Suurem osa suitsetajatest tahab lõpetada suitsetamist. Paljudele on see raske, kuid paljudele inimestele väga lihtne, kui küsimus on iseendale selgeks tehtud. Suitsetamine on paljudele inimestele vähemalt aeg-ajalt, väga tähtis ja mõningatel juhtudel üks harvadest kasutada olevatest vahenditest iseendaga toime tulla. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot. Suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Mõju potentsile on ainult üks suitsetamise kahjulikest mõjudest, kuid mõningatele on see väga tõsise mõtlemise teemaks.