Soolevähk

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa.

Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda.

Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. Kui vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse, nimetatakse seda kaugelearenenud ehk metastaatiliseks vähiks.

2016. aastas alustas Eesti Haigekassa jämesoole varaseks avastamiseks sõeluuringu programmiga Eestis.

Loe jämesoolevähi sõeluuringul osalemise võimaluste kohta siit

Armastus-käib-kõhu-kaudu

Soolevähi esinemine

Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.

Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 400 000 inimesel. Eestis diagnoositi 2005.aastal 700 uut soolevähi juhtu. Aastas sureb meil soolevähi tõttu umbes 400 inimest. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.

Soolevähi riskitegurid

– Vanus – enamasti haigestutakse vanuses üle 50 aasta, umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas.

– Vale toitumine – vähese kiudainesisaldusega ja palju loomset rasva sisaldav toit.

– Ülekaal ja vähene liikumine.

– Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine.

– Põletikulised soolehaigused (haavandiline jämesoole põletik, Crohni tõbi)

– Seedeelundkonnas on varem esinenud polüüpe.

– Varasemalt põetud soolevähk.

– Lähisugulastel (vanemad, õed-vennad) on esinenud soolevähki.

Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult soolevähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda.

Avastamine ja diagnoosimine. Varajase avastamise võimalused

Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Kuna haiguse areng kestab aastaid, siis on väga olulisel kohal inimeste teadlikkus varajastest haigustunnustest ja kohesest arstile pöördumisest. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Kuidas soolevähki õigel ajal ära tunda

Omaette riskirühma moodustavad haigused, mille korral esinevad teatud muutused geenides. Sel juhul areneb soolevähk küllalt noores eas (alla 30.eluaastat). Sellisteks haigusteks on perekondlik adenomatoosne polüpoos ja pärilik mittepolüpoosne vähk.

Need haigused moodustavad vaid 1-2% kõikidest soolevähkide põhjustest, ent kui perekonnas on teada eelpool nimetatud haiguste esinemine, siis geneetiliselt ohustatud inimesed peavad olema arstide kõrgendatud tähelepanu all.

 

Miks kardab inimene vähki ja pöörduda õigeaegselt arsti poole? 

– Ta on kuulnud või näinud vähist tingitud vaevusi oma lähedastel või tuttavatel

– Tal on hirm vähi avastamisega seotud uuringute ees

– Ta on kuulnud või näinud vähi ravi kõrvalmõjusid, ent ta ei mõtle ravitulemuste peale

– Paraku inimesed ei teadvusta, et varakult avastatav vähk on enamusel juhtudest ravitav

Vanus ja soolevähk

10 küsimust soolevähist. Vastab gastroenteroloog – onkoloog Mart Eisen

Kuidas on seotud inimese vanus ja soolevähk?

Risk haigestuda kasvajasse tõuseb vananemisel,kuid soolevähi puhul on seos vanusega eriti tugev.

Nii tõuseb risk haigestuda alates 50-ndast eluaastast ja kasvab vananedes nii naistel kui meestel mitmekordselt. (vt.diagramm 1.)

Kui suur on haigestumine soolevähki Eestis ja kas selle ravi on edukas?

Eesti kuulub nende Euroopa riikide hulka,kus haigestumine soolevähki on tõusnud viimase 30-40 aasta jooksul kolmekordseks.Eesti Vähihaigestumuse Atlase andmetel haigestus soolevähki  270 inimest 1970.a.-l kuid 2000.a.-l juba 672  ja 2012.a.-l üle 780 inimese.

Põhiprobleem soolevähi haigete ravis on kasvaja avastamine staadiumis.,kus kasvaja on kaugelearenenud ..Selliseid inimesi on soolevähi haigete hulga 80-90% ja  nende võimalus elada üle 5 aasta on vaid kolmandikul.

Kui ravitulemused Eestis on halvemad kui mujal, kas on ka võimalusi neid parandada?

Kuigi ravitulemused on paranenud viimastel aastatel, eeldab elulemuse pranemine  murrangut soolevähi diagnostikas e,varajast avastamist.

Soolevähi ravi prognoos paraneb kui vähk leitakse võimalikult varajases staadiumis,kus vähk piirneb  sooleseina pindmiste kihtidega ja ei ole levinud kaugemale algkoldest.Sellel juhul ,on ravi edukus  üle 95 % juhtudest.

Kuid miks soolevähki ei avastata staadiumis kus ravi võiks olla edukas. Kas on võimalik soolevähki avastada varajases staadiumis ka meil?

Soolevähk on salakaval haigus,sest inimene ei tunne tavaliselt midagi ,enne kui kasvaja on haaranud kogu soolevalendiku ja põhjustab soolesulguse. Osa inimesi tulebki  arsti juurde nõrkuse, sooletegevuse häirete või kehveresuse  tekkimisel,kuid siis on vähk tavaliselt kaugelearenunud.

Kuid vaenlast peab hästi tundma. Nimelt kasvab soolevähk  aeglaselt,Soolevähi areng,kstab esimeste vaevuste tekkimiseni keskmiselt  5-6 aastat. Esimesed 2-3aastat,kus inimene ei tunne midagi, on  aeg,mille jooksul  soolevähki saaks  avastada varem,veel ravitavas staadiumis.

Seega tuleks soolevähk leida varem,enne kui tekivad sümptomid.

Sellel põhinebki varajase avastamise strateegia .e.soolevähi sõeluuring.

Aga mida siis inimene peaks tegema,kuhu pöörduma,et ennetada soolevähki?

Kõige parem on kui minnakse perearsti juurde.Perearstil on võimalik  teha  vereanalüüs ja test peiteverele.Kui see on positiivne, oleks otstarbekas tulla sooleuuringule gastroenteroloogi juurde.

Seega tuleb pöörduda perearstile,kui vanust on üle 50-ne tahetaks ennast kontrollida…

See ,et inimene pöördub perearstile jämesoolevähi ennetamiseks on loomulik,olles vanuse tõttu riskigrupis.

Aga kui inimene ei tunne midagi?

Vanus määrab, millal on vaja pöörduda perearstile,ainult nii on võimalik ennetada vähki.

Aga kui inimene on üle 60- või 70 ne-või veelgi vanem,mida siis teha?

Siis toimib sama skeem. Tuleb pöörduda perearstile ja teha vajalikud sooleuuringud.Risk haigestuda kasvab vanusega veelgi. (vt.diagramm 1)

Kas soolevähk võib olla ka pärilik või geneetilise taustaga?

Geneetiline seos soolevähki haigestumisel on umbes 20 % juhtudest.( vt. Diagramm 2.)

Kui lähisugulased,vanemad,õed või vennad,on põdenud soolevähki või polüüpe,lisandub vanusest tingitud riskile veel perekondlik risk ja ollakse oluliselt kõrgema haigestumisriskiga.

Seega sooleuuringuid tuleks alustada veelgi varem,enne 50-ndat eluaa

Kuid kas võimalused soolevähi varajaseks avatamiseks on piisavad meie meditsiinis?

Võimalused on  haiglates Eestis head,isegi mitte kehvemad  kui mujal,iseasi on, kuidas on inimene

on tema tervist ohustavast soolevähist informeeritud ja millin on tema soov ennast uurida.

Elanikkonna  teadlikkus soolevähi riskidest on madal ja siin on suur töö veel ees elanikkonna teadlikkuse tõstmisel.  Soolevähiteemat  tuleb käsitleda kui rahvatervise prioriteeti.

Kas sõeluuring oleks üks võimalus soolevähi varajaseks avastamiseks ja kas siin tuleks alustada inimeste teadlikkuse tõstmisest?

Loomulikult ,kuid mitte ainult elanikonna vaid ka kogu ühikonna,tervishoiujuhtide ja arstkonna informeerituse tõstmisest.

Kui nüüd kõik on soolevähi teemaga kursis,mida teha edasi?

Siis on aeg küps sõeluuringuks.

Sõeluuringut soolevähi avastamiseks võib teostada kahel viisil.Esiteks elanikkonna sõeluuringul riikliku programmi raames või individuaalsel patsient -arst tasandil

Kuid millist sõeluuringu varianti valida?

Eestile sobiks esineme variant,mida rakendavad mitmed riigid,näiteks Soome,Tsehhi,Suurbrittannia,,kus sõeluuringu esimeses etapis tehakse peiteveretest.Vere esinemisel  sooles kutsutakse inimene täiendavale sooleuuringule-koloskoopiale. Kui veritsuse põhjuseks on polüübid,siis need eemaldatakse. Kui  leitakse soolevähk järgneb juba operatsioon.

Nii et loodame,et soolevähi sõeluuring tuleb!

Ja, kindlasti. See oleks parim lahendus soolevähi probleemile.