Seadusandlus

Õigus teisele arvamusele

Enne lõplikku otsuste langetamist oma ravi osas võib patsient konsulteerida teise arstiga ehk võtta teisese arvamuse, mis annab patsiendile kindlustunde tehtud valiku osas ning vähendab ravivea tekkimise ohtu, kuna kahe arsti samase arvamuse puhul on eksimise võimalus väike.

Pöördudes teise arsti vastuvõtule võtke kaasa oma haiguslugu.

Piiriülene ravi

Eesti alalise elaniku piiriülese erakorralise arstiabi kulud kaetakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning plaanilise välisravi kulud vaid eelneva loa saanud patsientidele.
Patsiendid võivad tulevikus minna teise liikmesriiki plaanilisele ravile, kulud hüvitatakse Eestis kehtivate tervishoiuteenuste hindade alusel. Eelnevat Haigekassa luba vajavad sellise süsteemi kehtima hakkamisel vaid need patsiendid, kes soovivad saada tervishoiuteenust, mida Eestis ei osutata.
Igas liikmesriigis peavad vastava direktiivi sätted jõustuma 30 kuu jooksul (hiljemalt 25.10. 2013).

Haigushüvitis

Reeglina haigestumise kolme esimese päeva eest töötaja haigushüvitist ei saa.
Hüvitise määr on 70% arvutatuna päevatulust – 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja töötaja viimase 6 kuu keskmisest töötasust, alates 9. päevast haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust..
Haigushüvitise saamise õiguse piirmäärad:
1. Haigestunul (sh vanaduspensionäril) on õigus saada haigushüvitist arstliku ekspertiisi pikenduseta järjest kuni 120 kalendripäeva (edaspidi kp) ning kalendriaastas mitte rohkem kui 250 kp. Haiguslehel ravi jätkamise otsustamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile haiguslehe 121. päevaks. Ekspertiisi otsusel on võimalik sellisel juhul haiguslehel ravi jätkata lisaks 62 kp.
2. töövõimetuspensioni saaval kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist püsiva töövõime kaotuse määramise aluseks oleva diagnoosiga kuni 60 järjestikust kp ja kokku mitte rohkem kui 90 kp kalendriaastas.
Küsi lisainformatsiooni sotsiaaltöötajalt või Eesti Haigekassa infotelefonil 16363

Täiendav ravimihüvitis

Täiendavat ravimihüvitist maksab haigekassa siis, kui inimene on soodusravimeid ostnud rohkem kui 384 euro eest kalendriaastas. Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summast, millest lahutatakse inimese omaosalus retsepti kohta ja ravimi hinnaosa, mis ületab piir- või hinnakokkuleppe hinda.
Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks peab kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja esitama haigekassale ühekordse avalduse.
Küsi lisainformatsiooni sotsiaaltöötajalt või Eesti Haigekassa infotelefonil 16363

Meditsiinilised abivahendid

Tehnilise abivahendi soodustingimustel soetamise (ost, rent, vms) vajadust tõendab kas arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud vastava abivahendi vajadus.
Esmakordsel tehnilise abivahendi soetamisel soodustusega tuleb arstitõendi või rehabilitatsiooni-
plaaniga pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda isikliku abivahendi kaardi saamiseks.
Elukoha muutmise korral peab isikliku abivahendi kaardi omanik pöörduma uue elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna poole.
Küsi lisainformatsiooni oma raviarstilt, sotsiaaltöötajalt või Sotsiaalministeeriumi
infotelefonil 626 9301

Taastusravi

Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga.
Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui statsionaarselt.
Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel. Tavaliselt otsustab taastusravi arst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile lubatud ja vajalikud. Mõningaid taastusravi protseduure võivad määrata ka teiste erialade arstid.
Taastusravi eest Haigekassa poolt tasumise eelduseks on (pere)arsti saatekiri taastusravi arsti vastuvõtule.
Küsi lisainformatsiooni oma raviarstilt, sotsiaaltöötajalt või Eesti Haigekassa infotelefonil 16363

Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Inimest nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

Töölepingu lõpetamisest

Kui tervislik seisund ei võimalda olemasoleval töökohal jätkata ja tööandjal ei ole (palun lisa sõna ole) võimalust pakkuda teist tööd siis on mõistlik tööleping erakorraliselt lõpetada.
Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Lõpetades töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele.

Töövõimetuspension

Püsiv töövõimetus tuvastatakse, kui inimesel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta kas ei ole võimeline tööga elatist teenima (100%) või kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (40-90%).
Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab vähemalt 16aastasel isikul, õiguse taotleda töövõimetuspensioni.
Puude raskusastme tuvastamisel tööealisele inimesele lähtub ekspertiis lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest ning puudest tingitud lisakuludest. Vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:
– sügav – inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
– raske – inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
– keskmine – inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (nt 2012.a 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (nt 2012.a 53,70 eurot) kuus. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse:
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2012. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2012. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2012. aastal 40,91eurot).

Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:
– vormikohane avaldus;
– pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
– töövõimetust tõendav dokument;
– töövõimetu isiku pensioniõiguslikku ja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid (tööraamat; jooksva kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend; eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM), kui pension määratakse kalendriaasta esimeses kvartalis ning riiklikku pensionikindlustuse registrisse pole laekunud sotsiaalmaksuandmeid maksukohustuslaste registrist; kutsekooli, keskeriõppeasutuse või kõrgkooli diplom; sõjaväepilet ja muud dokumendid);
– 1 foto (3 x 4 cm);
– pangakonto number, kui taotleja soovib pensioni kanda oma pangakontole.
Taotluse vormi saab pensioniametist või Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt