Rinnavähk

Oleme väga tänulikud firmadele Avon Eesti OÜ ja Lindex OÜ, kes aktiivselt ja juba mitmeid aastaid toetavad vähiliidu rinnavähialast ennetustegevust Eestis!

lindex
avon-logo-vector


Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm.
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal enam kui 700 uut rinnavähi juhtu, kuid kahjuks ligi 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud.

Põhjuseks võib olla arenenud riikides levinud trend, et stressis naised istuvad pikalt tööl, lükkavad lapsesaamist edasi ja neelavad hormoontablette. Müütilised traumad, ebasobiv pesu, deodorandid jms aga vähki ei tekita. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui üks rind on teisest suurem.

Kahtlemata on rinnavähi teke seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga, kuid kes otsib oma diagnoosile kindlat põhjust, võib selle leida ka emotsionaalsete probleemide seast.

Roosa-lint

Mitmete raamatute väitel viitab rinnavähk, mida mõnikord nimetatakse ka naissoo haavaks, naise rollide konfliktile: ihalusobjekt ja hoolitsev ema, enesekehtestaja ja vastuvõtja. Olenevalt sellest, kummas rinnas haigus välja lööb, võib see olla seotud abikaasa, perekonna jt lähedaste inimestega (paremakäelistel parem rind), lapse või sisemise lapsega (vasak rind), kirjutab näiteks Lise Bourbeau raamatus „Sinu keha räägib: armasta ennast!” (Sibylle, 2008).

Dr Kütneri sõnul on keeruliste põhjuste analüüsist olulisem haigusele varakult jaole saada. Üks võimalus on minna mammograafiuuringule, teine end ise regulaarselt kontrollida. Selleks peaks õppima rinnastruktuuri tundma – katsuma rindu nädal pärast menstruatsiooni näiteks duši all või lamades. Kes harjunud end kontrollima, tunneb kohe ära, kui rinnakoes tekib mingigi muutus. Kuna valu rinnavähk enamasti ei põhjusta, võiks kahtlusi tekitada tükk rinnas, aga ka punetav või veritsev nibu.

Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest, mis on jagatud sagarikeks. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Suurem osa rinnavähkidest (75%) saab alguse piimajuhade limaskestast, harvem näärmesagarikest (5-10%).

Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist:

Haigestumise risk

– olla naine (naissuguhormoonide mõju)

– perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)

– vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega)

Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil.

Fakte rinnavähist (allikas www.europadonna.org)
•  25-33% rinnavähi juhtudest on põhjustatud liigsest kehakaalust (KMI 30 ja kõrgem) ja mitteaktiivsest eluviisist.  Väga oluline on täiskasvanueas säilitada kehamassiindeksit (BMI) vahemikus 18,5 – 24,9. Juba üks alkohoolne jook päevas tõstab rinnavähki haigestumise riski 5%
•  On leitud selge seos hormoonasendusravi kasutamise ja rinnavähi tekke vahel. Tuginedes piisavale hulgale uuringutele on IARC seisukohal, et pikaajaline hormoonasendusravi kasutamine põhjustab rinnavähki. Kombineeritud östrogeen/progesteroon suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist seostatakse rinnavähi tekke riski suurenemisega eelkõige noorte naiste seas. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel on 15-25%  kõrgem risk haigestuda rinnavähki, kui neil, kes pole suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud.
•  Rinnavähi risk väheneb esmasrasedusega nooremas eas (alla 30 eluaasta), sünnituste arvu tõustes ja pikemaajalisema rinnaga toitmise tulemusel.

Rinnavähi varajane avastamine

Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni -kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.

Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa

– Regulaarne enesevaatlus

– Mammograafia e. rindade röntgenuuring

– Rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatlus

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Seega – mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus.

Enesevaatlus

Naise enesevaatlus on väga oluline, et võimalikult vara avastada normist kõrvalekaldeid.

Rindade enesevaatlust peaks tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal.

Enesekontrolli peaksid tegema kõik kõrge riskiga naised , kelle lähisugulased (näiteks emal, tädil, õel) on olnud rinnavähk, kes on ise põdenud rinnavähki või kelle rinnanäärmes on leitud healoomuline moodustis, mida on hinnatud vähieelseks.

iPhone ja Androidi nutitelefonidele on saadaval eestikeelne põhjalike juhenditega enesekontrolli rakendus.
Rakendus on eesti keeles ja tasuta. Enesevaatluse app

Enesevaatlus
App

Ohumärgid

Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:

• muutus rinna kujus või suuruses

• valu või ebamugavustunne ühes rinnas

• tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas

• nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, “kortsumine” või liitumine aluskoega

• naha värvuse muutus

• rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon

• eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses

Valdaval enamusel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi (“tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks.

Tallinnas töötavad rinnakabinetid

Rinnakabinet on mõeldud naistele, kellel on rindade tervise probleeme või küsimusi.
Rinnakabinetti saavad naised pöörduda perearsti, eriarsti ja ämmaemanda suunamisel.

Saatekirja vajalikkust palun täpsustage registreerimisel.

Pärast konsultatsiooni suunatakse patsient vajadusel edasi uuringutele ja rinnaspetsialistide vastuvõtule.

Pöördu kindlasti rinnakabinetti kui oled märganud või tundnud rindades:

• tükke,
• sõlmi,
• mügarikke
• või teisi muutusi

Rinnakabinetid asuvad

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe haiglahoone X-korpuse radioloogiakeskus

J.Sütiste tee 19, 13419 Tallinn

Rinnakabineti õde-nõustaja vastuvõtule saab registreeruda. Vajalik saatekiri.

telefonil 617 1049 või www.digiregistratuur.ee

Rinnakabinet töötab E, T, K kella 10-16 ja N kella 12-18.

Ravikindlustatud naistele on vastuvõtt tasuta

Vaata kaardilt


Ida-Tallinna Keskhaigla AS

Ootame sind rinnauuringule rinna tervise kabinetti. Rinnauuringut viivad läbi kogenud naistearst ja ämmaemand. Rinnakabinetis saad abi ja õpetust ka rindade iseseisvaks kontrolliks.

Saatekirja vaja ei ole.

Registreeri vastuvõtule telefonil 1900 või rind@itk.ee

Ravikindlustatud naistele vastuvõtt tasuta.



Rinnavähi sõeluuring ehk skriining

Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsamal kohal regulaarne enesevaatlus ja sõeluuring.

Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.

Sõeluuringu kohta leiad täpsemat infot siit



Meeste rinnavähk

Rinnavähk on kõige sagedamini naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Samal ajal peaaegu ei räägita sellest, et ka mehed võivad rinnavähki haigestuda. Loe lähemalt

Meeste-rinnavähk

Eestis jõuavad rinnavähiga naised arsti juurde liiga hilja

Allikas: Tarbija 24Tervis Autor: Hanneli Rudi

Avaldatud: 04. aprill kell 09:13

Kuigi rinnavähi varajane avastamine on Eestis aastatega kasvanud ja igal aastal kutsutakse riskigruppi kuuluvaid naisi tasuta sõeluuringule, jõuavad paljud Eesti naised Põhjamaade naistega võrreldes arsti juurde liiga hilja.

«Noorte naiste rinnavähi varajase avastamisega pole probleeme ainult Eestis, vaid see on nii igal pool maailmas, kuna neile sõeluuringuid ei tehta,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla mammoloog Riina Kütner. Ta selgitas, et kuna noorte rinnakude on tihke, ei pruugi mammograafia anda ammendavat vastust. Mõnes riigis on küll räägitud võimalusest sõeluuringu vanust alandada, aga kuna selle kulu on suur ja kasutegur väike, pole seda siiani tehtud.

Risk kasvab vanusega

Kuigi kõige noorem Eestis rinnavähi diagnoosi saanud patsient oli 24-aastane, esineb noortel naistel seda haigust siiski üliharva. Kütneri sõnul on selliseid juhtumeid üks aastas, mõnel aastal aga pole ühtegi. Rinnavähki haigestumine kasvab vanusega.

«Statistika järgi on 30–35-aastaste seas kuus juhtu aastas, aga kümme aastat vanematel juba 50,» tõi ta näite. Kõige rohkem rinnavähki diagnoositakse arsti sõnul just sõel­uuringugruppi (50–60 eluaastat) kuuluvate naiste seas. Samas tuleb sõeluuringule kohale vaid veidi enam kui pool kutsutuist.

Arsti hinnangul tavatsevad Eesti naised rinnavähiohu ees pigem pea liiva alla peita. «Suuremates linnades elavad nooremad terviseteadlikumad naised muretsevad ka siis, kui vaja pole. Aga need, kes peaksid muretsema, töökad maanaised, ootavad arsti juurde tulekuga, kuni rind lagunema hakkab,» rääkis arst. Ta pani naistele südamele, et kohe, kui tekib kahtlus, tuleb võimalikult kiiresti arsti juurde minna, sest kunagi ei tea, kui kiire kuluga kasvaja on. Mõni kasvab aastaid, teine areneb nädalate ja kuuga.

«Meil on neid naisi küll, kes tulevad jutuga, et leidsid midagi kaks aastat tagasi, aga et valu ei teinud,» rääkis mammoloog. Mitmel tema patsiendil oli kasvaja olnud mitu aastat, rinnale olid tekkinud haavandid, aga kuna need ei valutanud, siis tohtri jutule tulekut ette ei võetud. Alles siis, kui rind ühel päeval üleni tursesse läks, otsustati abi otsida.

«Siis mõtled küll, et me nii palju räägime sellest ja et kuidas on võimalik, et leidub naisi, kes kuidagi ei leia aega,» ohkas Kütner. Kui arsti juurde tulekuga venitada, levib kasvaja rinnast lümfisõlmedesse ja siis tuleb esmalt teha keemiaravi, et vähk opereeritavaks muuta.

«Nii on suur oht, et kasvaja on end juba kuhugi külvanud. Inimese tapavadki lõpuks kaugmetastaasid,» selgitas arst. Kuna vähirakk suudab läbistada veresooneseina, võib see tohtri sõnul otsekui trammiga sõita organismis mõnda teise paika ja näiteks luuüdisse, maksa või kopsu ootele jääda. Just selliste organismis liikuvate vähirakkude hävitamiseks keemiaravi tehaksegi.

«Kõige sagedamini kasvavad metastaasid välja teisel-kolmandal aastal pärast ravi lõppu, aga meil on olnud ka juhtum, et luumetastaas tekkis 17 aastat pärast rinnavähiravi,» rääkis arst.

Kuna moodsad ravimid on tõhusamad, on need metastaaside ilmumise edasi lükanud. Just seepärast, et metastaasidel on kombeks hiljem välja lüüa, arvestatakse vähihaigete elulemust selle järgi, kui paljud neist on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus. Eesti elab vähemalt viis aastat pärast diagnoosi saamist 75 protsenti rinnavähihaigetest, Soomes 85 – doktor Kütneri sõnul suuresti tänu sellele, et põhjanaabrid osalevad väga kohusetundlikult sõeluuringutes ja nende tervisekäitumine on parem.

«Sõeluuringul ei ole mõtet, kui selles ei osaleta, samas on riik selle alla pannud suure raha,» rääkis arst. «Selline uuring on arenenud riikide eesõigus ja on kahju, et meie naised selles ei osale,» lisas ta.

Vähe võimalusi vältida

Eesti naised ei loobu mitte üksnes sõeluuringust, vaid on ka neid (õnneks küll vähe), kes ütlevad ära ravist.

«Inimene kujutab naiivselt ette, et vähki surrakse kuidagi elegantselt, et heidad diivanile ja jääd magama nagu Lumivalgeke,» rääkis arst. «Aga kui vähk kasvab nahast välja, haav hakkab mädanema, verd jooksma, haisema, on ikka arsti abi vaja.» Mammoloogi sõnul on tal siis põletavalt kahju, et inimene ei soostunud õigel ajal raviga, mille järel ta võiks juba terve olla.

Dr Kütneri sõnul pole võimalik anda täpseid juhiseid, kuidas rinnavähki vältida. Üht-teist saab naine siiski ise teha, näiteks regulaarselt rindu kontrollida. Menopausis naistel soovitab arst vältida kehakaalu tõusu.

«Öeldakse, et kümme lisakilo menopausis kasvatab vähiriski kaks korda,» rääkis ta. Ka soovitas ta naistel sünnitamist mitte pikalt edasi lükata, vaid saada emaks enne 35. eluaastat. Uuringud on ka näidanud, et pidev stress kasvatab vähiriski. «Meil on mitmeid rinnavähipatsiente, kellel on olnud puudega lapsed või muidu väga raske elu,» rääkis arst.

Rinnavähk Eestis

• Noorim haigestunu 24-aastane.

• Vanim haigestunu 100-aastane.

• Keskmine vanus diagnoosimisel 62 aastat.

• Enim haigestumisi vanuses 50–74.

• Rinnavähihaigete elulemus viie aasta pärast alla 60-aastaste naiste seas 80%.

• Rinnavähi sõeluuringule tuleb 50% kutsututest.

• Maainimesed eelistavad mammograafiabussi kabinetile.

• Kasvajakahtluse või rinnaprobleemidega pöördu PERHi rinnakabinetti (tel 617 2405, 617 1049).

Allikas: Tervise Arengu Instituut