Põhikiri

Käesolev Eesti Vähiliidu põhikirja redaktsioon on  vastu võetud Liidu üldkoosolekul 23.11.2018

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Eesti Vähiliit (edaspidi nimetatud Liit) on avalikes huvides tegutsev (vähemalt 3-liikmeline) ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
1.2. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. Liidul on oma sümboolika.
1.4. Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
1.5. Liidu asukoht on Tallinna linn.

2. LIIDU TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Liidu põhieesmärgiks on vähktõve vastane võitlus ja selle edendamine. Liidu eesmärkideks on:
2.1.1. tõstatada vähktõve vastane võitlus ühiskonnas olulise tähtsusega küsimusena;
2.1.2. vähktõve vältimiseks ja varajase diagnoosimise tõhustamiseks vajaliku teabe levitamine elanikkonnale, tervislike eluviiside populariseerimine ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamisele kaasaaitamine;
2.1.3. vähihaigete rehabilitatsioon ja elukvaliteedi parandamine ning vähihaigete toetusravi süsteemis osalemine;
2.1.4. osalemine onkoloogilises täiendkoolituses ja vähiuuringute põhisuundade kujundamises;
2.1.5. heategevuslik tegevus tervishoiu, vähktõve vastase võitluse ja edendamise vallas.

2.2. Punktis 2.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks:
2.2.1. teeb Riigikogule ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks;
2.2.2. organiseerib oma liikmete ühistes huvides koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ning muude asutuste ja organisatsioonidega, mittetulundusühingute ja sihtasutustega;
2.2.3. teeb omapoolseid ettepanekuid õigusaktide kooskõlla viimiseks vähihaigete inimeste spetsiifiliste vajadustega;
2.2.4. vähendab rahvusvahelisi kogemusi ja aitab leida kontakte analoogiliste ühendustega teistes riikides;
2.2.5. abistab oma liikmeid tegevusprojektide väljatöötamisel ja finantseerimisvõimaluste leidmisel;
2.2.6. rahaliste vahendite hankimiseks korraldab korjandusi, loteriisid, kontserte jm. tegevusi, mis on suunatud vähi ennetamiseks ja vähiga seotud sotsiaalsete probleemide lahendamiseks;
2.2.7. ostab, rendib ja võtab muul viisil kasutusse vähihaigete inimeste teenindamiseks ja tervendamiseks või haiguse ennetamiseks ja diagnoosimiseks vajalikke abivahendeid ja seadmeid;
2.2.8. levitab infot, korraldab kirjastustegevust, näitusi ja koolitusi;
2.2.9. organiseerib koostööd sponsoritega, võtab vastu annetusi.

3. LIIDU LIIKMED

3.1. Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kelle põhikirjaline tegevus on vähihaigete patsientide esindamine ja/või vähihaigete patsientide õiguste ja huvide eest seismine ning kes tunnustavad Liidu põhikirja.
3.2. Liidu liikmeks astumiseks esitab juriidilise isiku juhtorgan liidu nõukogule oma sellekohase otsuse, milles on ära märgitud, et taotleja tunnustab Liidu põhikirja, liidu üldkoosoleku, nõukogu ja juhataja otsuseid.
3.3. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu nõukogu taotleja esindaja juuresolekul. Uue liikme vastuvõtmisest teatab nõukogu teistele liikmetele 10 päeva jooksul.
3.4. Liidust väljaastumiseks esitab liige Liidu nõukogule kirjaliku avalduse. Liidust saab välja astuda pärast kahekuulist etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaja möödudes kustutab nõukogu väljaastunu Liidu liikmete nimekirjast.
3.5. Põhikirja sätete täitmata jätmise või olulisel määral kahjustamise pärast võib liikme nõukogu otsusega Liidust välja arvata.
3.6. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme tegevuse lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.
3.7. Liidul võivad olla toetajaliikmed, kes on huvitatud Liidu eesmärkide saavutamisest ja kes Liidu tegevusele materiaalselt või oma tegevusega kaasa aitavad. Toetajaliikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Toetajaliikmel ei ole hääleõigust Liidu liikmete üldkoosolekul, talle ei laiene seaduse ja käesoleva põhikirjaga liikmetele ette nähtud õigused ja kohustused. Toetajaliikme õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nõukogu otsusega.

4. LIIDU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Liidu liikmel on õigus oma esindaja kaudu:
4.1.1. valida ja olla valitud Liidu nõukogusse ja juhatajaks;
4.1.2. saada oma kirjalikele arupärimistele Liidu juhatajalt ja/või nõukogult kirjalik vastus;
4.1.3. avaldada üldkoosoleku kaudu umbusaldust Liidu nõukogule;
4.1.4. osaleda Liidu üritustel;
4.1.5. tutvuda Liidu juhataja, nõukogu ja üldkoosoleku protokollidega.

4.2. Liidu liige on kohustatud:
4.2.1. täitma Liidu põhikirja, juhataja, nõukogu ja üldkoosoleku otsuseid;
4.2.2. osalema Liidu üldkoosoleku töös sellesse valitud esindaja kaudu;
4.2.3. maksma liikmemaksu;
4.2.4. mitte esinema Liidu nimel meedias ega sõlmima Liidu nimel tehinguid ilma Liidu nõukogu kirjaliku volituseta.

4.3. Üldkoosoleku otsusega võib Liidu liikmele kehtestada käesolevas põhikirjas sätestatust erinevad kohustused, mis pole vastuolus seaduse või Liidu liikmeks oleva organisatsiooni põhikirjaga.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Üldkoosolek on Liidu kõrgeim juhtimisorgan, kellel on kõik seadusest tulenevad õigused, mida ei ole põhikirjaga antud nõukogu pädevusse.
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.2.1. Liidu põhikirja muutmine;
5.2.2. Liidu nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5.2.3. Liidu nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
5.2.4. Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.5. Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

5.3. Üldkoosolek toimub vähemalt korra aastas seadusega ette nähtud juhtudel ja korras. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 7 kalendripäeva ette elektronposti teel. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata Üldkoosolekul osalejate arvust.
5.4. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud „nõukogu“).

6. NÕUKOGU (VOLINIKE KOOSOLEK) JA PRESIDENT (NÕUKOGU ESIMEES)

6.1. Liidu tegevust planeerib ja koordineerib 5-7 liikmeline nõukogu.
6.2. Nõukogu pädevusse kuulub:
6.2.1. Liidu juhatuse esimehe (juhataja) valimine;
6.2.2. Liidu nõukogu esimehe ehk presidendi valimine nõukogu liikmete seast;
6.2.3. Liidu eelarve ja tegevusplaani kinnitamine järgnevaks majandusaastaks;
6.2.4. Liidu eelarve ja tegevusplaani täitmise üle järelevalve teostamine;
6.2.5. Liidu majandusaasta aruande heakskiitmine (enne üldkoosolekule esitamist);
6.2.6. Liidu organisatsioonisiseste eeskirjade kinnitamine (raamatupidamise sise-eeskirjad, majandusaasta aruande heakskiitmise aluseks olevate dokumentide loetelu);
6.2.7. Liidu liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
6.2.8. stipendiumite määramine;
6.2.9. volituste andmine juhatajale igapäevasest majandustegevusest väljuvate kulutuste tegemiseks.

6.3. Nõukogu liikmed valib viieks aastaks üldkoosolek. Nõukogu liikmete väikseim arv on viis. Nõukogu täpse suuruse määrab iga nõukogu koosseisu liikmete valimisel üldkoosolek. Nõukogu liige võib tagasi astuda enne volituste lõppemist, teatades sellest nõukogule vähemalt kuu aega ette. Nõukogu liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda, kui ta ei ole teiste nõukogu liikmete hinnangul oma nõukogu liikme kohustustega hakkama saanud.
6.4. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe ehk Liidu presidendi, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees (president) vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool nõukogu koosseisust. Teate nõukogu koosoleku toimumise kohta saadab nõukogu liikmetele nõukogu esimees või juhataja koos päevakorra ja koosoleku materjalidega vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Oma mitteilmumisest on nõukogu liikmed kohustatud teatama vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist.
6.5. Nõukogu koosolekute kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata seaduses ja põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatut.
6.6. Nõukogu otsused langetatakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral otsustab nõukogu esimehe (presidendi) hääl.
6.7. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees (president) või kohalolev nõukogu vanim liige.
6.8. Nõukogu koosoleku esimeseks päevakorrapunktiks on alati eelmise koosoleku protokolli kinnitamine.
6.9. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või elektronposti teel üle poole nõukogu liikmetest.
6.10. Nõukogu koosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
6.11. Protokoll kooskõlastatakse e -posti vahendusel nõukogu liikmete vahel seitsme tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist.

7. JUHATUS (JUHATAJA)

7.1. Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Liitu (edaspidi nimetatud Juhataja).
7.2. Juhatajal on Liidu esindamise õigus kõikides õigustoimingutes.
7.3. Juhatus koosneb nõukogu poolt nimetatud ühest liikmest, kelle volituste tähtaeg on viis aastat. Nõukogu sõlmib juhatajaga lepingu, milles fikseeritakse juhataja õigused, kohustused ja juhataja liikme tasu.
7.4. Juhataja:
7.4.1. korraldab Liidu igapäevast tegevust ning Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmist,
7.4.2. esindab Liitu suhetes kolmandate isikutega (s.h. riigiasutused),
7.4.3. korraldab Liidu raamatupidamist;
7.4.4. võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid ning määrab kindlaks töötajate õigused ja kohustused ning kinnitab nõukogu poolt kinnitatud töötasu fondi piires töötajate töötasud;
7.4.5. otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt Liidu tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
7.4.6. võtab osa nõukogu koosolekutest.
7.5. Juhatajal on otsustamisõigus kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes, välja arvatud küsimustes, mille otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse ja
küsimustes, mille on otsustanud nõukogu.
7.6. Juhataja allub ja annab aru nõukogule. Juhataja juhindub oma tegevuses nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhataja peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate Liidu tegevusest ja finantsolukorrast, samuti teatama koheselt Liidu finantsolukorra olulisest halvenemisest ja muudest Liidu tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

8. LIIDU VARA JA RAAMATUPIDAMINE

8.1. Liit on oma vara omanik.
8.2. Liidu varad moodustuvad:
8.2.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
8.2.2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, eraldistest ja toetustest;
8.2.3. Liidu tegevusest (korjandused, seminarid, kontserdid, konverentsid, vara müük, teenuste osutamine jms) saadud tulust;
8.2.4. riigieelarvelistest vahenditest,
8.2.5. muudest allikatest.
8.3. Liidule laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui nii on ette nähtud annetajaga sõlmitud lepingus ja kui see pole vastuolus käesoleva põhikirja või seadusandlusega.
8.4. Liidu liikmed ei vastuta Liidu ja Liit ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste täitmise eest.
8.5. Liidu raamatupidamisaasta on kalendriaasta. Juhataja korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele.

9. LÕPETAMINE

9.1. Liidu tegevuse lõpetamine:
1) üldkoosoleku otsusega;
2) pankrotimenetluse alustamine Liidu vastu;
3) Liidu liikmete arvu vähendamisel alla kolme.
9.2. Liidu tegevuse lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Lõpetamise
otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalenud
liikmed.
9.3. Kui Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, peab juhataja esitama
avalduse lõpetamise kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
9.4. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Maie Egipt
juhatuse esimees
MTÜ Eesti Vähiliit