Nõuandetelefon

Eesti Vähiliidu nõuandetelefoni number on 800 22 33 (toimib lauatelefonilt helistamisel).
Telefon on avatud igal tööpäeval 10.00-12.00 ja 18.00-20.00.
Helistamine üle Eesti on tasuta (v.a. mobiiltelefonilt).

Projekti rahastatakse Tervise Arengu Instituudi vahenditest.

Nõuandetelefon on Eesti Vähiliidu vanim ja kestvaim projekt, mis töötab alates 1994. aastast. Selle aja jooksul on nõuandetelefonile helistanud enam kui 20 000 inimest. Nõuandetelefon on suunatud vähihaigetele ja nende lähedastele. Küsimustele vastavad kogenud arstid, meditsiiniõed või psühholoogid. Helistajatele antakse adekvaatset meditsiinilist informatsiooni vähktõvega seotud küsimustes ja selgitatakse vähktõve ennetamise, varajase avastamise, diagnoosi ja raviga seotud üldküsimusi; aidatakse kaasa tervist väärtustava ja toetava eluviisi kujundamisele, andes inimestele teavet tervislikest eluviisidest ning ammendavat informatsiooni põetuse ja hoolduse kohta.

Pidevalt on täiustatud kõnede registreerimislehte ja viidud see vastavusse ECL-i nõuetega. Nõuandetelefoni poole pöörduvatele inimestele on tagatud konfidentsiaalne informatsioon ja emotsionaalne toetus.

Viimaste aastate statistikast lähtudes on helistajate arv olnud järgmine:
2000.a – 2057
2001.a – 2147
2002.a – 1709
2003.a – 1652
2004.a – 1605
2005.a – 2098
2006.a – 2071
2007.a – 2083

2007. aastal oli suurem osa ehk 84% helistajaist olid naised ja 16% mehed. Nagu ka eelnenud aastal, domineerisid vanuselt üle 60 aastased ning 50-59 aastased inimesed, nooremaid inimesi oli vähem. Võrreldes 2006.aastaga suurenes 40-49.aastaste helistajate arv.

Helistajatest 68% olid arsti poolt diagnoositud patsiendid, sellele järgnesid diagnoositute sõbrad või sugulased 9%-ga ning diagnoosimata, kuid vähisümptomitega inimesed 8%-ga.
Kõige enam helistati emotsionaalse toetuse saamiseks (39% juhtudest, 1702 inimest), sellele järgnes muude juhiste, telefonide või aadresside küsimise soov 20%-ga, 11% helistajatest soovis rääkida keemiaravi puudutavatel teemadel ja 10% soovis lähemat infot haiguste sümptomistest. 5% helistajatest soovis infot invaliidsuse kohta. 44% helistajatest soovisid infot rinnavähi kohta, sellele järgnesid maovähk (sh söögitoru ja pärasoolevähk) 18%-ga ja eesnäärmevähk ja günekoloogilised vähid olid teemaks 9%-le helistajatest. 13%-l helistajatest ei olnud vähki.

Tartust ja Tartumaalt helistati kõige rohkem – 54% kõnedest. Tallinna ja Harjumaa helistajad moodustasid 19%, edasi järgnesid teised maakonnad nagu Põlvamaa, Valgamaa, Viljandimaa ning Jõgevamaa vähemate helistajate arvuga. Keskmiselt kestis suurem osa kõnesid 5-10 minutit (46%), 21% oli 10-15 minutilisi kõnesid. 8% kõnesid olid pikemad kui 30 minutit.

Helistanud vähihaigetest 48% olid ravi saavad patsiendid, 40% moodustasid järelravil või jälgimise all olijad, 7% helistajatest soovisid infot haiguste diagnoosimisest. Statistika näitab, et helistajate hulk kasvab kampaaniate käigus. Kõige kõrgem oli helistajate hulk 2007.aastal kevadisel ajal ehk II kvartalis (560 kõnet, aprill-juuni) ja vaikseim perriood oli IV kvartal (492 kõnet oktoober-detsember).

Pille Tank
Nõuandetelefoni koordinaator

Projekt: “Vähipatsientide elukvaliteedi parandamine läbi koordineeritud eestkostetegevuse”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *