Nahavähk

Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi –basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem.

Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga.

VVähiraamat-pilt-päike

Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas.

Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.

Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:

Päikese- ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)

Ioniseeriv kiirgus – nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast

Mitmesugused eelnevad nahahaigused – nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski

Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained – nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits)

Geneetilised muutused – need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid).

Sümptomid (avaldumine)

Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga.

Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi.

Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele.

Ennetamine

Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.
Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile.

Nahaarst Dr Pille Konno paneb päikesepüüdjatele südamele: tervislikku päevitust ei ole olemas

9. mai 2016 13:00

FreeImages.com/bugdog

Päike on hakanud end taas pilve tagant ilmutama ja nii küsisime Dr. Pille Konnolt, Ida-Tallinna Keskhaigla vanemarstilt, nõuandeid päevitamise ja päikesekaitse kohta.

Mida tähendab SPF-kaitse? Kui suur kaitsefaktor on Eestimaa suvepäikese puhul piisav?

SPF on lühend pärineb inglise keelsest väljendist sun protection factor — see tähendab päikesekaitsefaktorit. Tegemist on tegelikult matemaatilise valemiga. Väga lihtsustatult seletatuna SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma naha päikesepõletust saamata. 1 SPF= MED (minimaalne erüteemi doos, mida mõõdetakse minutites). MED sõltub pärilikust naha fototüübist. Eurooplastel, valgenahalistel on MED enamasti 15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 min ja vähem. Mida suurem on SPF numbriline väärtus, sea kauem saab viibida päikese käes ilma, et tekiks naha päikesepõletus.

 

Seega, kasutades päikesekaitsevahendit faktoriga 30 ja võttes arvesse oma naha vastupanuvõimet päikesele 15 minutit, siis antud kaitsekreemi kasutades saab päikese käes viibida 30 x 15 minutit=450 minutit (ehk 7,5 tundi). Probleem on aga selles, et SPF arvutatakse UVB doosi alusel. Seega SPF ei näita kaitset UVA kiirguse suhtes. UVA kiirgus on vastutav naha fotovananemise eest. Päikesekaitsekreemi alla SPF 30 ei ole väga otstarbekas kasutada, toimeaeg on lühike. Kasutada tuleks laia spektriga (UVA + UVB kaitse) päikesekaitsevahendit.

Kas looduslikud õlid nagu jojoba-, porgandiseemne- ja nisuiduõli tõesti kaitsevad päikese vastu?

Tuleb otsida, kas nendega on tehtud teadusuuringud. Eelistage päikesekaitse vahendit, mis sisaldab kas tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobenzooni (Parsol 1789), oxybenzooni, Tinosorbi või Mexoryli. Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm Z-Cote, mis väidetavalt pakub parimaid omadusi: laiaspektrilist UVA+UVB kaitset, stabiilsust ja läbipaistvust. Päikesekaitse vahend tuleks nahale kanda 15-30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti keskmiselt 2-3 tunni tagant (ka peale ujumist ja tugevat higistamist).

Kuidas kaitsta ennast päikese eest õigesti? Kas lisaks kreemidele tuleb kasutada ka mingeid teisi meetmeid?

Siiski parim kaitse on kerge õhku läbilaskev riietus ja peakate. Või siis jälgida kella — soovitav oleks mitte kella 11 ja 16 vahel viibida riieteta otsese päikesekiirguse käes. Kõige parem oleks selles ajavahemikus viibida varju all.

Kuidas tervislikult päevitada?

Kahjuks peab ütlema, et tervislikku päevitust ei ole olemas. On küll tervislik viibida värskes õhus, kuid nahk ei peaks sedavõrd palju päikesekiirgust saama, et ta pruuniks läheb. Päevitus on naha vastureaktsioon UVK kahjustavale toimele. Nahk hakkab tootma suuremal hulgal pigment melaniini, et UVK kahjustav toime naha sügavamate kihtideni ei jõuaks. Iga päevitusega lisandub nahale erinevaid kahjustusi, pigmentatsioonihäireid. Päevituse tulemusena kiireneb naha vananemine, samuti tõuseb nahavähkide ja melanoomi tekke risk. Uuringutes on leitud, et melanoomi haigestumise riski tõstavad päikesepõletused lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus. Ka intensiivse päikese käes viibimine (näit. soojal maal puhkamine) kui ka kumulatiivne ehk siis aja jooksul lisanduv UVK kogudoos tõstavad haigestumist teatud tüüpi nahavähkidesse ja ka melanoomi.

Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (www.aad.org) soovitab kasutada toodet faktoriga SPF 15 või rohkem. SPF 30 on näidustatud heledate ja tundlike I ja II nahatüüpide , valgustundlike löövete, pigmendilaikude ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus, nahavähk) korral, samuti peale laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt.) võtmise ajal.

Kas ja kuidas oma sünnimärke jälgida? Millal on põhjust muretsemiseks?

Sünnimärkide juures tuleks eelkõige jälgida nende suurust (üle 4mm), kuju ja värvust. Tavalisi, pisikesi, korrapäraseid sünnimärke ei pea kontrollima, neid esineb peaaegu kõigil inimestel, need ei ole ohtlikud. Kontrollida tuleks dermatoloogi juures siis, kui mõni sünnimärkidest hakkab järsult suurenema, muutub ebakorrapäraseks või esinev värvuse osas mustjas-sinakat läiget. Kontrollida tuleks ka siis, kui nahale tekib mingi täiesti uus pigmentlesioon, mida varem pole olnud, kuid mis suureneb. Paraku esineb ka amelanootilist melanoomi. Seega, kui leiate nahalt roosa sõlme (ei mõtle selle all pehmet näsa), mis kasvab või haavandub, siis tuleb kontrollida.

Dr. Pille Konno
Dermatoveneroloog, vanemarst
AS Ida-Tallinna Keskhaigla

Allikas: 

Jete Laanemägi, jete@delfi.ee, Naistekas

17.08.2016

Kliinikum avab mobiilse nahakasvajate diagnoosimise kabineti vastuvõtugraafiku

17. augustil avab kliinikum mobiilse nahakasvajate diagnoosimise kabineti vastuvõtugraafiku. Mobiilse kabineti esimene peatuspunkt on 16. septembril Jõgeval (Jõgeva haigla kiirabi sissepääsu juures).

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet hakkab peatuma Lõuna-Eesti erinevais keskustes kord nädalas, reedeti, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.

Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Maris Keermann ja  õde Maili Maalmann.

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või interneti aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine#top,

Tähelepanu, interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Nahakabineti vastuvõtugraafik 2016

Vaata lisaks:

Video: