Kodune toetusravi

Kodune toetusravi

KODUNE TOETUSRAVI (koduõendusteenus) on mõeldud vähihaigetele, keda ei ole enam võimalik terveks ravida, kuid kelle vaevusi kergendatakse, kelle peret toetatakse ja kellel on võimalik (kui haige ja tema omaksed soovivad) oma elu lõpp-periood mööda saata kodus.

Vähiliidu koduse toetusravi meeskonda kuuluvad arst, õde ja vabatahtlik tugiisik. Milles seisneb koduravi erilisus? Kodu on parim põetuskoht, sest seal on kindel, tuttav ja haiget toetav miljöö ning omaksed toetamas. Haigel on seal oma kindel roll, ta on tähelepanu keskpunktis. Meditsiinipersonal on talle teenindaja.

Oma kodus suudab haige ise juhendada enda eest hoolitsemist ja seega ka oma elu kulgu. Kodune toetusravi üritab ühendada haige, pere ja ümbruse ühtseks tervikuks, kus haiget ei jäeta üksi. Surma, loobumist ja lahkumist elatakse läbi üheskoos. Koduse toetusravi puhul rõhutakse inimeste tähendust üksteisele.

Kodune toetusravi ei tähenda ainult meditsiinilist haige kaebuste kergendamist, vaid hõlmab ka haige korralikku hooldust ja põetust ning psühholoogilist toetust nii haigele kui ka perele, samuti omaste toetust ka haige surma järgselt. Vähiliit alustas koduse toetusravi projektiga 1997. aasta oktoobrist, mil alustasid tööd rühmad Tallinnas ja Tartus, 1999.aasta augustis ka Pärnus. 2000. aasta märtsis alustas tööd Lääne-Virumaal Rakveres ja detsembris Ida-Virumaal Kohtla-Järvel. 2001. aastal avati viis uut koduse toetusravi kabinetti: Valgas, Põlvas, Viljandis, Kuressaares ja Võrus. Kavas on koduse toetusravi rühmad tööle rakendada järk-järgult üle kogu Eesti.

Koduse toetusravi eesmärgiks on aidata säilitada elu füüsilist, vaimset ja üldinimlikku kvaliteeti ka siis , kui raviga ei ole vöimalik haiguse kulgu muuta ja järelejäänud elu pikkus on piiratud. Eesti Vähiliidu arendatav süsteem on mõeldud olemasoleva riikliku, munitsipaal- ja erasektori poolt osutatava teenuse täiendamiseks ning parandamiseks. Kõrvuti erialaõppe saanud meditsiinipersonaliga haaratakse kaasa ka vabatahtlikud tugiisikud. Igal ajahetkel on Eestis vähemalt 250 vähihaiget, kelle seisund nõuab kaugelearenenud vähist tingitult kodust eriravi ja hooldust.

Vähihaigel on õigus saada: oma seisundile vastavat ravi, vajalikku põhihooldust, jagada oma tundeid. Millistele haigetele sobib kodune toetusravi? Sobib haigetele, kes

• soovivad ravi/hooldust kodus
• kellel on pere ja kodu, kus haige ja tema pereliikmed soovivad koduse toetusravi rühma abi. Kodune toetusravi sobib haigetele, keda ei ole võimalik terveks ravida, kuid kelle vaevusi on võimalik kergendada ja leevendada.

Kuidas toimub suunamine koduõendusteenusele?

Patsiendi koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst vm eriarst kas ise või koos õega. Teenuse saamise aluseks on vajalik saatekiri, millele arst märgib terviseprobleemid, vajaliku ravi ning õde märgib õendusabivajaduse.

Koduõendusteenus on ravikindlustatud inimesele tasuta, selle eest maksab haigekassa. Haigekassa poolt tasutud teenus katab koduõe töö, transpordikulud patsiendi juurde ja protseduuride tegemiseks kasutatud materjali (tilkinfusioonid, veenikanüülid, haavahooldusvahendid) kulu. Teenuse hind ei kata arsti poolt eelnevalt retseptiga määratud ravimite (nt astmaravimid, kõrgvererõhktõve ravimid) ega arsti poolt eelnevalt määratud meditsiiniseadmete (nt stoomihoolduvahendid, glükomeetri testribad diabeetikutel) kulu.

Kui patsient vajab õendusabi, mis mahu poolest ületab koduõenduse võimalused, tuleb patsient suunata õendushaiglasse.

Millised on koduõe poolt osutatavad teenused?

Koduõendusvisiidi tehtavate toimingute hulka kuuluvad muuhulgas:

• õendusalane nõustamine (nt abivahendite kasutamise õpetamine, pereliikmete juhendamine ja õpetamine, toitumisalane nõustamine);
• õendustoimingute teostamine (nt lamatiste profülaktika ja ravi, vererõhu mõõtmine, asendravi, kusepõie kateteriseerimine, püsikateetri hooldus, epitsüstostoomi hooldus ja vahetus, stoomide hooldus, haavade- ja haavandite ravi, trahheostoomi hooldus, perifeerse veenikanüüli paigaldamine ja hooldamine, nasogastraalsondi paigaldamine, sondiga toitmise õpetamine, inhalatsioonide teostamine, veresuhkru mõõtmine glükomeetriga);
• arsti otsuse alusel raviprotseduuride (nt haavaõmbluste eemaldamine haavalt, hapnikravi, ravimite manustamine lihasesiseselt, veeniseselt, nahaalusi, suukaudselt, rektaalselt, toitelahuste manustamine; valuravi, peritoneaaldialüüs) ja vajadusel teatud laboriuuringute tegemine;
• vähihaige sümptomaatiline ravi ja vaevuste leevendamine.

Koduõe ülesandeks ei ole käia kodus patsiendilt laboratoorsete uuringute teostamiseks analüüse võtmas. Samuti ei ole koduõe ülesandeks transportida patsienti haiglast koju või kodust haiglasse.

Teenust puudutavate küsimuste korral pöörduge oma perearsti poole või haigekassa infotelefonil 16363.

Kes on koduse toetusravi vabatahtlik tugiisik?

Inimene, kes
• on saanud tugiisiku koolituse
• on nõus külastama perekondi, kus on vähihaige
• on andnud vaikimise kohustuse
• annab haigele ja perele hingelist tuge kuulab, vestleb
• on sõlminud Eesti Vähiliiduga koostöölepingu ja tema tööd koordineerivad koduse toetusravi arst/õde
• tugiisikud teevad oma tööd vabatahtlikkuse alusel, tasuta. Eestis töötab 15 koduse toetusravi töörühma.

Kummaski töörühmas on üks õde, osalise koormusega arst ja vabatahtlikud tugiisikud. Koduse toetusravi meeskond on saanud spetsiaalse koolituse. Koduse toetusravi rühma töö toimub põhiliselt haige juures kodus. Koduse toetusravi arst ja õde annavad infot telefoni teel või kindlal kellaajal toimuval vastuvõtul, mobiiltelefonil saab arsti ja õega ühendust pidevalt.

Täiendav informatsioon: www.toetusravi.ee

Õendusabi teenust pakkuvad haigekassa partnerid leiate siit