Füüsilised sümptomid viimastel kuudel

Füüsilised sümptomid elu viimastel kuudel

Järgnevalt on toodud mõned vähihaigele iseloomulikud sümptomid 2-3 kuud enne elu lõppu. Püüame anda ka mõned nõuanded, mida teha nende leevendamiseks. Räägi kindlasti inimestega, kes sinu eest hoolitsevad. Ära võta enda halba enesetunnet kui et „nii see peabki olema”. Sageli saab nii mõndagi teha sinu enesetunde parandamiseks.

Kurnatus

Kurnatuse puhul tunned sa nii füüsilist, mentaalset kui emotsionaalset väsimust. Vähiga seonduv kurnatus on kui ebatavaliselt pikk ja sügav väsimus. See on üldjuhul palju tõsisem väsimus kui see, mida enamus meist iga päev tunneb (lühiajaline ja kaob peale puhkust). Paljud vähihaiged tunnevad, et kurnatus on kõige häirivam vähi sümptom. Sa võid tunda, et sul jagub energiat ainult ühe või kahe väikse asja tegemiseks päevas, seejärel on kogu jõud kadunud. Sa oled väsinud väsinud olemisest. Kurnatust esineb peaaegu kõigil, kellel on kaugele arenenud vähk.

Mida kurnatusega ette võtta?

Kurnatusest jagu saamiseks tegele kõigepealt sümptomitega, mis teevad selle hullemaks. Seejärel saad kurnatust vältida tasakaalustades hoolikalt oma tegevusi ja puhkust.

Kurnatustunde teevad hullemaks:

• Valu
• Iiveldus, oksendamine või mõlemad
• Kõhulahtisus
• Kinnine kõht
• Unehäired
• Kehv toitumine
• Pinnapealne või häiritud hingamine
• Dehüdratsioon (ebapiisav joomine)

Nende sümptomite kergendamine vähendab ka kurnatust.

Kurnatust süvendab ka kehvveresus (punaste vereliblede vähesus) või verekeemia tasakaalutus, ning need mõlemad on ravitavad. Kurnatus süveneb, kui sa tunned ängistust, muret, kurbust, tüdimust, oled depressioonis. Sinu eest hoolitsejad võivad aidata sul leida mooduseid, kuidas neid kontrollida. Ütle neile, kuidas sa ennast tunned ja proovi erinevaid tehnikaid väsimustunde leevendamiseks.

Näiteks kehvveresust on võimalik ravida kas ravimite või vereülekannetega. Kuna see võib aidata sul ennast paremini tunda, võib neid meetodeid ka viimastel elukuudel kasutada. Vahest võivad mõned medikamendid sind rohkem väsinuna tundma panna. Räägi hooldajatega, ehk on võimalik ravimeid vahetada või siis võtta erinevatel kellaaegadel.

Mõnikord võivad lihtsad muutused magamise ajas ja kohas sinu kurnatust vähendada. Kuid liiga palju puhkamist võib sind tegelikult veel kehvemini tundma panna. Uurimused on näidanud, et sinu olukorrale sobiva koormusega harjutused tõstavad sinu üldist energiataset ja aitavad sul tunda end liikuva, tugeva ja paindlikuna nii kaua kui võimalik.

Planeeri oma tegevused ajale, kui sa tunned ennast kõige paremini. Istu väljas, kuula muusikat, sõida ringi, vaata kuidas süüa valmistatakse- kõik, mis sinu meeli erutab ja tähelepanu köidab, aitab kurnatuse puhul ennast paremini tunda.

Ole ettevaatlik. Kui sa ei tunne ennast jalgel olles kindlana, võta keegi endale toeks. Tõsise kurnatuse puhul toimeta ainult nendel aegadel, kui sa ennast paremini tunned. Mõned inimesed leiavad ööpotist abi- nii ei pea oma energiat kulutama tualetis käimise peale. Pea oma toimetustes väikseid puhkepause- hoia toolid enda ligi. Sa võid tunda end kindlamini, kui sul on kõndmise abivahendid või ratastool käepärast. Arsti käest võid küsida nõu ja abi sobivate abivahendite saamiseks.

Mõned inimesed kardavad magama minna, arvates, et nad enam kunagi ei ärka. Tegu on igati loomuliku hirmuga. Kuid suurenenud unevajadus on viimastel kuudel igati normaalne.

Endasse tõmbumine ja vähem rääkimine on sel ajal väga tavaline. Kuigi mõned inimesed võivad tahta ennast sõprade ja lähedastega ümbritseda, võivad teised vajada vaikset ja rahulikku keskkonda. Kuula oma keha häält ja ütle inimestele, mida sina vajad. Säästa enda energiat inimestele ja tegevustele, mis on sinu jaoks kõige olulisemad. Keskendu igal hetkel kõige olulisemale- see on väga hea moodus oma hirmudest ja muredest lahti saamiseks.

Valu

Vähihaiged kardavad sageli valu rohkem kui midagi muud. Kuid õnneks oskavad asjatundjad valu üsna hästi kontrolli all hoida. Oluline on teada, et valu ei pea olema suremise lahutamatu osa. Kui sul on valus, räägi kindlasti enda hooldajate või ravijatega. Koos nendega saad sa enda kannatusi vähendada ning oma elukvaliteeti parandada.

Kirjelda oma valu nii täpselt kui võimalik- kus see on, milline see tundub, kui kaua see on kestnud, millal algas, mis teeb selle paremaks ja mis hullemaks. Sageli küsivad põetajad valu 10punkti skaalal, kus 10 on kõige hullem valu, mida suudad ette kujutada ja 0 puhul ei ole üldse valu. Selle skaala kasutamine aitab ka kirjeldada sinu keha reaktsioone erinevate valu vähendamise meetoditele.

Valu liigid

Äge valu on raske, algab järsult ja kestab lühikest aega. Sageli on see märgiks, et sinu kehakoed on mingil moel viga saanud. Äge valu kaob, kui haav on paranenud.

Krooniline valu, mille intensiivsus võib olla kergest ägeda valuni, kestab tavaliselt mõned nädalad või kauemgi. See võib tulenenda nii vähist endast kui ka vähiravist. Enim esinev valu vähihaigetel on tingitud vähi levimisest luudesse. Teine kroonilise valu liik on tingitud kasvajast, mis surub elunditele või närvidele.

Krooniline valu võib panna sind tundma ärritununa, põhjustada kehva und, söögiisu vähendada ja vähendada keskendumisvõimet. Õnneks on kroonilist valu võimalik küllaltki hästi kontrollida.

Inimesed, kellel on valuvaigistitega leevendatav krooniline valu, kirjeldavad seda kui püsivat valu ja valusööste. Püsiv valu jääb kauaks või peaaegu kogu ajaks. Valusööst on lühike ja sageli tõsine valu, mis võib tekkida siis, kui inimene võtab regulaarselt valuvaigisteid püsiva valu leevendamiseks. Valusööst tuleb kiirelt ja kestab lühikest aega.

Kroonilist valu leevendatakse pikalt toimivate valuvaigistitega. Neid võetakse kindlatel kellaaegadel, sõltumata sellest, kas sa tunned konkreetsel hetkel valu või mitte. See aitab valu enamuse ajast kontrolli all hoida. Kuid kui tunned valusööstu, pead kohe võtma  mõjuvat valuvaigistit.

Valuvaigistite liigid

Õde või arst hindab sinu valu ja selle keskmist taset. Kergema valu (tavaliselt 10 punkti skaalal 1-3) leevendamiseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Neid ravimeid on parim võtta regulaarselt kindlatel kellaaegadel.

Keskmise valu (4-6) jaoks kasutatakse opiaate. Põletikuvastaseid ravimeid võidakse samuti kasutada koos opioididega. Tavaliselt alustatakse opiaatide puhul väiksemate annustega, mida manustatakse regulaarselt, ning seejärel annuseid vajadusel suurendatakse.

Tõsise valu (7-10) puhul kasutatakse tugevamaid opiaate, näiteks morfiini, metadooni või hüdromorfooni. Kauakestvad, regulaarselt manustatavad opiaatide vormid toimivad regulaarsel kasutamisel väga hästi.

Väga tõsise valu puhul töötab mõnikord paremini valuvaigisti veeni või naha alla sisestamine. Kui sa vajad sedalaadi valu leevendamist, on seda võimalik saada ka kodus. Sulle ja su lähedastele õpetatakse, kuidas ja millega seda teha.

Mõned inimesed vajavad palju suuremaid opiaatide annuseid kui teised. Ära selle pärast muretse, kui sa tundud suurtes kogustes valuvaigisteid vajavat. See ei ole kuidagi seotud sinu võimetusega valu kannatada, ega tee sinust ka kaeblejat. Mõned inimesed vajavad lihtsalt rohkem ja teised vähem, et valu kontrolli all hoida.

Aja jooksul võid märgata, et vajad suuremaid annuseid, kuna need ei tööta enam nii hästi kui enne. See on tingitud keha kohanemisest sama ravimi väiksemate annustega, nii et ravimi effekt väheneb aja jooksul. Valuvaigisti annuse suurendamise vajadus ei tähenda, et sa hakkad varsti surema. Tegelikult näitavad uuringud, et kehv valu leevendamine hoopiski kiirendab surma saabumist.

Mõnikord töötavad ka teised ravimid hästi, näiteks antidepressandid närvivalu leevendamiseks. Steroidid ja lihaselõdvestajad võivad aidata teatud liiki valu puhul. Neid kasutatakse sageli koos opiaatidega.

NB! Kõiki ravimeid tuleb tarvitada vastavalt raviarsti ettekirjutustele.

Opiaatide kõrvalmõjud

Mõned opiaatide kõrvalmõjud võivad olla üsna murettekitavad, kuid paljud neist on õnneks ravitavad või ennetatavad. Üks levinumaid kõrvalmõjusid on unisus. Valuvaigisti annuse järkjärgulise suurendamisega unisus väheneb, kuna keha kohaneb selle ravimiga, kuid unisus ei pruugi täielikult kaduda. Kui unisus on väga tõsine, kasutatakse teisi ravimeid patsiendi ärkvel hoidmiseks.

Kuiv kurk on teine üsna tüütu kõrvalmõju. Lonks vett, jäätükid või mõni muu suud niisutav vedelik aitab. Opiaadid võivad tekitada ka iiveldust või oksendamist, mille vastu aitavad iiveldamisvastased rohud. Kõhukinnisus on samuti väga levinud kõrvalmõju, mille vastu aitavad kõhulahtistid.

Mõnikord võib patsient segadusse sattuda, eriti kui opiaatide tarvitamisega alles alustatakse ning annused on suured. Kui see juhtub, võid proovida vahetada ravimit, vähendada annuseid või muuta nende manustamise sagedust.

Üldine sügelus või kihelemine on samuti sage kõrvalmõju. Seda võib samuti ravida teiste ravimitega, kuid sageli see kaob aja jooksul iseenesest.

Üks asi, mille pärast sa ei pea muretsema, on sõltuvus. Kui valuvaigisteid kasutatakse vähiravis, ei ole sõltuvuse küsimus asjakohane. Valust jagu saamine on kõige olulisem.

Kui patsient ei ole enam suuteline rääkima oma valust, on mõned märgid, mida hooldajad võivad jälgida, saamaks aru patsiendi olukorrast.

Mõned valu väljendavad märgid:
• Vali hingamine- rasked või kiired hingetõmbed
• Valu väljendavad hääled- sealhulgas oigamine, soigumine
• Näoilmed- kurb, pinges, hirmunud, nuttev
• Kehakeel- pinges, kokku surutud rusikad, üles tõmmatud põlved, kangus, rahutus, näeb välja nagu tahaks põgeneda valutava koha eest
• Keha liigutused- asendi muutmine mugavama asendi leidmiseks, mida ei leita

Nendest märkidest aru saamine ja sobivate valuvaigistite andmine aitab hooldajal haige elu teha nii mugavaks kui võimalik.

Muud moodused valu leevendamiseks

Medikamendid ei ole ainus viis valu leevendamiseks, vaid abi on ka teistest viisidest. Mõnele inimesele on abi muusikast, filmidest, vestlusest, mängudest või muudest valult tähelepanu kõrvale juhtivatest asjadest. Aidata võib kuuma, külma või massaazi kasutamine valutaval kohal. Samuti aitavad vähendada valu ja sellest tingitud ängistust rahustavad harjutused ja meditatsioon .

Enamuse inimeste jaoks küll ainult nendest ei piisa, kuid koos vauluvaigistitega aitavad need olemise palju paremaks teha.

Söögiisu muutumine

Aja möödudes võid tunda, et sinu keha rütm aeglustub. Võib-olla oled sa rohkem väsinud või valu on muutumas tugevamaks. Sa võid rohkem endasse tõmbuda ning avastada ennast vähem söömas ning kaalu kaotamas. See on viimastel kuudel igati normaalne, kuid võib saada tülide põhjustajaks sinu ja sinu lähedaste vahel. Sa liigud vähem, sul on vähem energiat ja väiksem söögiisu. Toit ei maitse ega lõhna enam nii hästi kui vanasti. Su kõht saab kiiremini täis. Kõige selle juures võitlevad vähirakud tervetega nende väheste toiduainete pärast, mida su keha suudab seedida.

Väldi tüli söögi pärast

Nähes sind vähem söömas võib sinu perele olla vägagi häiriv. Nende jaoks võib sinu söögiisu võrduda sooviga elada. Söögist keeldumine võib neile tunduda sinu soovina oma elu lühendada. Nad võivad seda võtta isiklikult ja mõelda, et sa soovid neist lahkuda või surma lähenemist kiirendada. Kui mitte teadlikult, siis alateadlikult.

Selle tõttu on oluline oma lähedastega söögi teemadel rääkida. Viimastel kuudel ei tohiks tülitseda söömise pärast. Surma künnisel tabab söögiisu kaotus ja võimetus süüa kaheksat vähihaiget kümnest. Viimastel elukuudel on igati normaalne, et sinu organite talitlus aeglustub, kuni nad lõpuks seiskuvad. Vähem söömine ei tähenda sinu soovi lahkuda, vaid see on lihtsalt suremisprotsessi loomulik osa. Selgita oma lähedastele, kuivõrd sa hindad nende püüdlusi sind toita. Sa mõistad, et see on nende moodus näidata armastust sinu vastu. Sa ei keeldu nende armastusest, lihtsalt su keha vajadused on sel ajal väiksemad.

Sinu kehas toimuvad muutused avaldavad otsest mõju sinu söögiisule. Muutused maitse ja lõhnameeles, kõhus ja soolestikus, hingamisraskused, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja –kinnisus – need on vähesed näited, mis muudavad söömise raskemaks. Rohtude kõrvalmõjud ja stress võivad samuti söögiisu mõjutada.

Mõningaid põhjuseid on võimalik ravida. Näiteks kuidas võtta võimalikult palju igast suutäiest või millised joogid aitavad kaasa seedimisele. Mõningad ravimid parandavad sinu söögiisu, vähendavad iiveldust ja aitavad söögil kiiremini läbi kõhu liikuda. Sa võid üllatuda, kuidas koos teistega ühes lauas söömine aitab sul rohkem süüa. Sa võid samuti päeva jooksul süüa vähem, aga tihedamalt, selle asemel et püüda süüa kolm suurt einet päevas.

Oluline on märgata muutusi oma söömisharjumuses ja vajadusel otsida abi. Räägi oma ravijatega, palju sa sööd ning kas sa pead selles suhtes midagi ette võtma.

Hingamisprobleemid

Isegi mõte hingamisprobleemidest võib hirmutav olla. Viimases staadiumis vähihaigetel on see aga väga levinud. Nagu ka teisi sümptomeid, on seda võimalik üsna hästi kontrolli all hoida.
Sulle võib tunduda, et sul jääb õhust puudu või sa pead hingama tugevamalt ja kiiremini kui tavaliselt. Sa võid tunda vedelikku kopsudes, mis paneb sind köhima. Sageli need sümptomid tulevad ja lähevad. Kui neid aga ei tuvastata, ei ole neid võimalik ka ravida. Räägi oma ravijatega oma hingamisprobleemidest, saamaks nende vastu õigeaegset abi.

Hingamisprobleemide vastu võib aidata istuma tõusmine, toetades ennast patjadele. Mõnikord kaotab hapnikuvoolik ninas enamuse sümpomitest. Valuvaigistid võivad samuti hästi töötada, rahustades sinu hingamist ning vähendades õhust puudujäämise tunnet.

Kui su kopsudes on vedelikku, aitavad rohud, mis aeglustavad selle juurdevoolu. Mõnikord on abi akna avamisest või ventilaatorist toas. Sa võid lasta endale õpetada hingamis- ja rahustumisharjutusi juhtudeks, kui sul on raske hingata. Ärevusvastased rohud aitavad vähendada muret hingamisprobleemide pärast.

Paljud vähihaiged kardavad, et hingamine muutub haiguse edenedes raskemaks. Kuid nagu valu puhulgi, on see kontrollitav ja sa ei pea muretsema, et sa ei saa sinna midagi parata. Räägi enda ravijatega oma sümptomitest ja nad aitavad sind.

Viimased hingetõmbed

Paljudel inimestel on hingamises vahetult enne elu lõppu teatud kindlad muutused. Kahisev, niiske või katkendlik hingamine on sagedane viimastel tundidel enne lõppu. See võib lähedaste jaoks olla väga ärevusttekitav, kuna tundub, et haige on justnagu uppumas. Enamasti juhtub see siis, kui patsient ei ole teadvusel. Kui aga patsient on teadvusel, võib see olla vägagi hirmutav.

Katkendlikul hingamisel on palju põhjuseid: üleliigne lima, neelamisprobleemid, nõrgenenud köharefleks, kurnatus ja voodis lebamine on ühed vähestest näidetest. Selle vastu võivad aidata rohud, mis aitavad vedelikke kuivatada. Asendi vahetamine on samuti tavaliselt abiks – eriti istuma tõusmine.

Nendest muutustest teadlik olemine võib aidata sul ja sinu perekonnal neid paremini identifitseerida ja ravida. Sa võid selleks muutuseks ennast ette valmistuda, paludes ennast õpetada, kuidas käituda. Samuti saad hooldajatele teada anda, mida soovid neid sellises situatsioonis tegevat.

Abi ja toetuse saamiseks pöördu Koduse Toetusravi professionaalsete töötajate poole: www.toetusravi.ee

Allikas: www.cancer.org