Statistika 2018-04-19T11:37:39+00:00

Statistika

Vähihaigestumusstatistika põhineb kogu rahvastikku hõlmava vähiregistri andmetel.  Vähihaigestumuse andmed põhinevad Vähiregistri andmebaasi 14.12.2017 seisul.

 

2015. aastal registreeriti Eestis 8662 uut vähijuhtu, neist 4231 meestel ja 4431 juhtu naistel. 31. detsembril 2015 oli Eesti rahvastikus 57 367 isikut (22 627 meest ja 34 740 naist), kellel oli diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja.

Sagedamad vähipaikmed 2015

Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk, mis moodustas 26% kõigist vähijuhtudest. Sageduselt järgnesid kopsuvähk (13%) ja nahavähk (v.a melanoom) (12%). Käärsoolevähk moodustas meestel 6% ning maovähk 5% kõigist esmasjuhtudest. Kümne sagedama hulka kuulusid meestel veel pärasoole-, neeru- ja neeruvaagna-, kusepõie- ja kõhunäärmevähk ning nahamelanoom.

Naistel esines kõige sagedamini nahavähki (v.a melanoom) ja rinnavähki, mis moodustasid vastavalt 21% ja 17% kõigist esmasjuhtudest. Sageduselt kolmandal kohal oli käärsoolevähk (7%) ja neljandal emakakehavähk (6%). Kümne sagedama hulka kuulusid naiste puhul veel kopsu- ja maovähk, nahamelanoom ning pärasoole-, emakakaela-, kõhunäärmevähk.

Haiguse prognoosi seisukohalt on oluline, kui kaugele on kasvaja avastamise hetkel levinud. Umbes 50%-l patsientidest diagnoositi lokaalne kasvaja, ent 20%-l esinesid kaugmetastaasid juba diagnoosimise ajal.

Haigestumustrendid varieeruvad paikmeti. Eesnäärme- ja rinnavähihaigestumus on aja jooksul suurenenud, vaid viimastel aastatel on täheldatav mõningane stabiliseerumine. Samuti sagenevad käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom, mitte-Hodgkini lümfoom ning neeruvähk. Maovähihaigestumus seevastu väheneb. Kopsuvähihaigestumuse vähenemine algas meestel 1990ndate teises pooles, samas naistel haigestumuse langust veel ei täheldata.

Tõsiseks probleemiks on endiselt emakakaelavähk, mis tabab esmajoones nooremaid naisi ja peaks olema suures osas ennetatav tõhusa rahvastikupõhise sõeluuringuga. Haigestumus suurenes kuni 2009. aastani ja on pärast seda stabiliseerunud.

Esmasjuhtude arv on aja jooksul pidevalt suurenenud, ulatudes praegu umbes 8600 juhuni aastas.

Koguvähihaigestumus on nii meestel kui naistel selle aja jooksul kahekordistunud (1968-2015). Joonis 2.

Vähielulemus Eestis suureneb. Üle poole patsientidest elab ravi algusest vähemalt viis aastat, mida vähiravis tinglikult loetakse tervenemise kriteeriumiks.

Varases staadiumis avastatud vähk on reeglina ravitav.

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

30-40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja neid saaks tõhusa ennetustööga vältida.

Vähk on ühiskonnale kulukas haigus, sest selle ravimine on ressursimahukas ja kahjud haigestunud inimese elukvaliteedile on suured ja sageli fataalsed.

Allikas: Tervise Arengu Instituut