Rinnavähk 2017-12-06T11:09:11+00:00

Rinnavähk

Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal enam kui 800 uut rinnavähi juhtu, kuid kahjuks ligi 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud.

Põhjuseks võib olla arenenud riikides levinud trend, et stressis naised istuvad pikalt tööl, lükkavad lapsesaamist edasi ja neelavad hormoontablette. Müütilised traumad, ebasobiv pesu, deodorandid jms aga vähki ei tekita. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui üks rind on teisest suurem.

Kahtlemata on rinnavähi teke seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga, kuid kes otsib oma diagnoosile kindlat põhjust, võib selle leida ka emotsionaalsete probleemide seast.

Ohumärgid

Muutus rinna kujus või suuruses

Valu või ebamugavustunne ühes rinnas

Tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas

Nahapinna muutus – apelsinikoor, sissetõmme, kortsumine või liitumine aluskoega

Naha värvuse muutus

Rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon

Eritis rinnanibust

Veritsus või leemendus nibu ümbruses

Pöördu kohe arsti poole , kui märkad mõnda neist ohumärkidest!

Mitmete raamatute väitel viitab rinnavähk, mida mõnikord nimetatakse ka naissoo haavaks, naise rollide konfliktile: ihalusobjekt ja hoolitsev ema, enesekehtestaja ja vastuvõtja. Olenevalt sellest, kummas rinnas haigus välja lööb, võib see olla seotud abikaasa, perekonna jt lähedaste inimestega (paremakäelistel parem rind), lapse või sisemise lapsega (vasak rind), kirjutab näiteks Lise Bourbeau raamatus „Sinu keha räägib: armasta ennast!” (Sibylle, 2008).

Dr Riina Kütneri  (PERH mammoloog) sõnul on keeruliste põhjuste analüüsist olulisem haigusele varakult jaole saada. Üks võimalus on minna mammograafiuuringule, teine end ise regulaarselt kontrollida. Selleks peaks õppima rinnastruktuuri tundma – katsuma rindu nädal pärast menstruatsiooni näiteks duši all või lamades. Kes harjunud end kontrollima, tunneb kohe ära, kui rinnakoes tekib mingigi muutus. Kuna valu rinnavähk enamasti ei põhjusta, võiks kahtlusi tekitada tükk rinnas, aga ka punetav või veritsev nibu.

Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest, mis on jagatud sagarikeks. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Suurem osa rinnavähkidest (75%) saab alguse piimajuhade limaskestast, harvem näärmesagarikest (5-10%).

Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.

Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist:

Riskitegurid

Olla naine
(naissuguhormoonide mõju)

Perekondlik eelsoodumus
(pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)

Vanus üle 50 eluaasta
(risk suureneb juba alates 40 eluaastast, kasvades vanuse suurenemisega)

Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil.

Kas Sa teadsid, et:

  • 25-33% rinnavähi juhtudest on põhjustatud liigsest kehakaalust (KMI 30 ja kõrgem) ja mitteaktiivsest eluviisist.
    Väga oluline on täiskasvanueas säilitada kehamassiindeksit (BMI) vahemikus 18,5 – 24,9. Juba üks alkohoolne jook päevas tõstab rinnavähki haigestumise riski 5%.

  • On leitud selge seos hormoonasendusravi kasutamise ja rinnavähi tekke vahel.

  • Tuginedes piisavale hulgale uuringutele on IARC seisukohal, et pikaajaline hormoonasendusravi kasutamine põhjustab rinnavähki. Kombineeritud östrogeen/progesteroon suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist seostatakse rinnavähi tekke riski suurenemisega eelkõige noorte naiste seas. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel on 15-25% kõrgem risk haigestuda rinnavähki, kui neil, kes pole suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud.

  • Rinnavähi risk väheneb esmasrasedusega nooremas eas (alla 30 eluaasta), sünnituste arvu tõustes ja pikemaajalisema rinnaga toitmise tulemusel.

Rinnavähi varajane avastamine

Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni -kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.

Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa

Regulaarne enesevaatlus

Mammograafia e. rindade röntgenuuring

Rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatlus

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus.

Märgates rinnas tavatut muutust pöördu kohe perearsti vastuvõtule või rinnakabinetti Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus või Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus Tallinnas. Teised teenusepakkujad leiad www.haigekassa.ee

Videomaterjalid rinnavähist